Margus Tsahkna blogi

Kandideerin IRLi aseesimeheks

2012-01-13T14:09:00.004+02:00

kandideerin eelseisval IRLi suurkogul erakonna aseesimeheks ja tahan jagada oma mõtteid enne suurkogu.

IRLi ajalugu on olnud alates ERSP asutamisest 1988. aastal ka Eesti iseseisvuse taastamise ja meie rahvusriigi ülesehitamise ajalugu. IRLi põhimõtetele rajatud programm ja suured reformid on olnud meie rahvusriigi 20 aastase arengu aluseks.

Meie erakonna ajalugu on olnud liitumiste ajalugu ja need liitumised on põhinenud maailmavaatele, mitte isiklikele poliitilistele ambitsioonidele. Meie maailmavaade on rahvuslik-konservatiivne ja meie ülesanne on selle maailmavaate eest seisvad inimesed koondada üheks suureks jõuks, et rahvusriigi idee ka tänases muutuvas maailmas edasi püsiks. Mineviku vigadest õppides peame erakonnana suutma koos edasi minna, see on meie kohustus eesti rahva ees.

Seda kohustust oleme suutelised täitma aga ainult siis, kui me ise sisemiselt terved oleme ja endasse usume. Viimased kuud annavad meile rohkelt mõtteainet, kuidas taastada üksmeel ja viia erinevate organisatsioonikultuuride ühinemine lõpule maailmavaate pinnal. Meediavahendusel omavaheliste suhete lahendamine ei ole see, mida meilt oodatakse. Igas peres on probleeme ja need tuleb ausalt ja keerutamata selgeks rääkida ning lahendused leida. Elamislubade skandaal andis meile ainest sisekaemuseks, mille tulemusel peab sündima uus kvaliteet edasiminekuks. Ma loodan, et pärast erakonna suurkogu suudame täita meile pandud ülesannet välja pakkuda oma tee Eesti riigi edasise arengu kohta.

Me peame tegema enesekriitilisi ja tõsiseid järeldusi, et saaksime selge ja kindla pilguga vaadata silma oma valijatele. Inimesed vaatavad meie poole ja ootavad arveteklaarimise asemel visiooni eesti rahva tulevikule ja lahendusi oma muredele.
Eesti rahval on esimest korda oma ajaloos õnnestunud üles kasvatada terve põlvkond vabas Eestis sündinud noori inimesi ja olla olukorras, kus me saame oma vabaduse teed ja rahvuslikku potentsiaali edasi arendada. Sellist võimalust ei ole meil kunagi varem olnud ja me ei tea, milline on meie tegelik võimekus. Alati on meie püüdlused purustatud.

Me oleme saavutanud oma riigi püsimajäämise jaoks vajalikud eesmärgid - kuulume NATOsse, Euroopa Liitu, eurotsooni ja teistesse demokraatia põhiväärtuste eest seisvatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Kuid selleks, et rahvana areneda ja oma tulevikku kindlustada, peame seadma uued eesmärgid ning olema valmis langetama raskeid otsuseid. Kui me seda ise ei tee, tehakse meie tulevikku kujundavad otsused kellegi teise poolt.

Olen seisukohal, et IRL peab need eesmärgid sõnastama, koondades selleks tähelepanu rahva heaolule ja oma inimvara potentsiaali maksimaalsele avamisele. IRLi rahvusriikliku julgeolekut tagavate poliitikate kõrvale peab tõusma HOOLIVUS, mis on rajatud korras konservatiivsele rahandusele ja aktiivsele majanduspoliitikale.

Meie rahva kõige suurem probleem on piiratud inimressurss, ja see, et me ei ole suutnud selle potentsiaali maksimaalselt välja tuua. Kurvad näited tulevad välja Eesti Inimarengu Aruandest, mille järgi pea 13% meie täisealistest meestest omavad 9-klassilist või madalamat haridust. Pooled meie lapsed elavad üksi last kasvatavate vanemate hoole all, kellest enamus on vaesuspiiril või alla selle. Rahvastiku juurdekasvu jaoks oleks vaja kolme- või enama lapsega peresid, kuid ka nemad elavad täna alla vaesuspiiri ning sellest tulenevalt on kõigi nende laste arenguvõimalused oluliselt piiratumad kui see oleks vajalik meie tuleviku kindlustamiseks.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena tahan anda oma panuse, et IRL sõnastaks järgmise kahe aasta jooksul rahvuslikele huvidele rajatud hooliva konservatismi programmi, mille keskmeks on meie lapsed, pered ja aktiivsed eakad. Eesmärgiks meie rahva potentsiaali avanemine ning selge tee tulevikku. Tulevikku, mida me ei ole kunagi vaba rahvana saanud tunda.

Savisaare ideoloogiline pankrott

2011-06-08T12:40:00.006+03:00

Savisaare tänane otsus kaotada Tallinnas kodualune maamaks näitab, et IRLi poolt algatatud ja riigikogus menetluses olev kodualuse maamaksu kaotamise seadus surus ta vastu seina. Savisaar tunnistas täna ise, et tema enda poolt kehtestatud ebainimlikult kõrge kodude maamaks tõstab inimeste kodukulusid ja ta peab selle kaotama. Alles mõni päev tagasi olid keskerakondlased hoopis teist meelt, kinnitades, et kodualune maamaks on vajalik ja hea. Seepärast võib öelda, et Savisaar tunnistas ka oma ideoloogilist pankrotti, mis on hea, eriti koduomanikele.

Meie aga võtame kodualuse maamaksu vabastamise seaduse riigikogus vastu, kuna ka väljaspool Tallinnat elavad koduomanikud loodavad sellele. Ja meil ei ole mingit garantiid, et kui seda seadust vastu ei võeta, kehtestab Savisaar kodude maksustamise uuesti.

Korras rahandus tagab heaolu

2011-05-03T15:47:00.002+03:00

Kõne riigile oluliselt tähtsa küsimuse arutlelult Riigikogus.

Eesti rahvas on viimase kahekümne aasta jooksul teinud tõsiseid pingutusi oma rahvusriigi ülesehitamise nimel. Nii, nagu president Ilves on öelnud, oleme me täna üks kõige integreeritum riik põhjamaades, kuuludes NATO-sse, Euroopa Liitu, eurotsooni ja teistesse
lääne demokraatia põhimõtteid järgivatesse organisatsioonidesse. Selle eesmärgiks on olnud tagada oma riigi olemasolu ja julgeolek, milles täna enam keegi enam ei kahtle.
Järgmise nelja aasta jooksul on meie eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.

Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Majanduskasvule rajatud pensionitõus, Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit.

Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi. Järgmise nelja aasta valitsemiskava aluseks on just need põhimõtted, millele tuginedes on võimalik majanduskriisist väljuvale riigile anda uus hingamine.

Korras rahandus- ja eelarvepoliitika sihtmärgiks on eelarve ülejäägi saavutamine aastaks 2014.

Ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae.

Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele kaotame kodualuse maamaksu kogu Eestis.

Head kolleegid.

Meie ülesanne ei ole elada vaid neli aastat korraga valimistest valimisteni vaid meie kohustuseks on vaadata kaugemale tulevikku.

Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks.

Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda.

Riik peab headele aegadel koguma piisavalt reserve, et majandustsükli kehvemad aastad laenu võtmata üle elada. See on tavaline talupojatarkus.

Riigieelarve baasseaduse muutmise eesmärk on kehtestada reegel, et riik ei tohi kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. See tähendab, et riigi tulud ja kulud peavad igal tavapärasel aastal, kui majandus kasvab, olema vähemalt tasakaalus ilma laenudeta.

Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi
finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.

Uueks ideeks on anda Riigikogule lisaks iga-aastase eelarve kinnitamisele ka roll riigi keskpika eelarvepoliitika kujundamisel, sätestades valitsuse kuludele ülempiirid järgmiseks neljaks eelarveaastaks lähtudes majanduse olukorrast. See tähendab, et Riigieelarve kulud määratakse ette neljaks aastaks vastavalt riigieelarve tsükliliselt tasandatud tulude ja kulude prognoosile.

Antud ülempiiride kinnitamisel oleks Riigikogu oma otsustes vaba, kuid on soovitav ja mõistlik, et Riigikogu tugineks oma otsuse tegemisel valitsusest sõltumatute ekspertide hinnangutele majanduskasvule ning eelarve tulude ja kulude prognoosidele.

Oleme seisukohal, et jooksvateks kuludeks laenu ei võeta.

Valitsuse aktiivse laenamise toetamiseks on väidetud, et valitsuse tulusid ületavad ja laenude arvelt tehtavad täiendavad kulutused, kui need on tehtud targalt, toovad riigile pikemas vaates tagasi piisavalt maksutulu, et maksta võlad tagasi. Praktika on siiski näidanud, et
erinevate argumentide toel kogutud võlakoorem ei ole oluliselt vähenenud üheski riigis. Sisuliselt on tegemist olnud maksukoormuse tõusu edasilükkamisega tulevastele põlvedele.

Samuti tähendab suure võlakoorma teenindamine ja tagasimaksmine riigile ja riigieelarvele olulisi kulusid. Näiteks Maastrichti kriteeriumitega sätestatud maksimaalne võlakoormus 60% SKT-st tähendab olukorras, kus riigi kulutused on 40% SKT-st seda, et ainuüksi
intressimaksed moodustavad sama suuri kulutusi, kui lähevad täna kõigiks õpetajate palkadeks või kaitseväele.

Need numbrid on piisavad, et mõista, miks riigid oma laenukoormust enamasti vähendada ei suuda ja miks laenukoormust ei ole lõputult võimalik suurendada – riigil lihtsalt võivad ühel
hetkel puududa võimalused laenu teenindamiseks rääkimata tagasimaksmisest. Halvim on olukord, kus ka intressimaksete tasumiseks tuleb võtta laenu.

Kõigele eelnevale tuginedes soovime eelarve tasakaalu põhimõtte sätestada riigieelarve baasseaduses ka tulevaste valitsuste jaoks.

Lugupeetud riigikogu.

Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärgiks omaette. Eesmärgiks on neid vahendeid kasutades pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja see rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.

Rahu, ainult rahu, Refromierakond!

2011-03-04T13:47:00.001+02:00

Koostöö valitsuses Reformiga on olnud hea ja valimiskampaanias oleme kaitsnud ühiselt valitsuses langetatud raskeid otsuseid.

Üllatav oli lugeda tänases Postimehes Mikk Salu artiklis järgnevat tsitaati:
„Viimased kaks nädalat on Reformierakonnale suurimat peavalu põhjustanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kiire tõus populaarsustabelites.
Veebruari lõpus kahanes kahe valitsuspartei toetusreitingute vahe kõigest paariprotsendiliseks, mispeale Ansipi partei suurendas järsult meediakampaania mahtu ja on üritanud suruda ajakirjandusse IRLi halvustavaid sõnavõtte.“ tsitaadi lõpp.

Selle peale ütleks headele sõpradele reformierakonnast: rahu , ainult rahu! Olen jätkuvalt veendunud, et kõige parem poliitika nendel valimistel on oma seisukohtade selgitamine.

President toetab haldusreformi

2011-02-16T17:05:00.003+02:00

President Ilvese sõnul on tal kahju, et haldusreformi vajalikkus pole leidnud väärilist kohta valimisteks valmistuvate erakondade platvormides ja nii pole sellest teemast peaaegu üldse kuulda ka käimasolevas valimiskampaanias.

Olen presidendiga nõus, kuna haldusreform on tugevalt välja toodud vaid IRLi programmis. Tuletan meelde, et me oleme erakond, mis proovis haldusreformi ellu viia ka selle valitsuse ajal, kuid partnerid leidsid selle liiga ebapopulaarse olevat. IRLi teeb murelikuks, et KOVide tulubaas on nõrk ning inimesed, kes igapäevaselt enamuse oma tulumaksust koduvalda maksavad, ei saa üle Eesti tegelikult ühtlast teenust.

"Selle teemaga sisuline tegelemine ja tõele näkku vaatamine valimispäeval hääli juurde ei too. Pigem võtab vähemaks," rääkis riigipea. "Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist. Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades."

Loodan, et uus valitsuskoalitsioon omab julgust IRLi haldusreformi kava ellu viia. Haldusreform ei ole uute piiride tõmbamine ja valdade jagamine vaid sisuline, inimeste elukvaliteeti parandav suur reform. Ja see kava ei kaota inimeste kohalikku identiteeti ega omapära vaid annab neile kvaliteetse teenuse vaatamata elukoha kaugusest peallinnast.

Ärge muutke Jõksi peibutuspardiks

2011-02-08T23:51:00.005+02:00

Sotsid ja Rahvaliit on kasutusele võtnud kampaanianipi, mis kompenseeriks oma lühikest pinki ja sõidaks avaliku elu tegelaste populaarsuse peal. Allar Jõks, kes on olnud kõige suurem erakonnastamise hukkamõistja, on tõmmatud kahe erakonna meelehelitlikku kampaaniasse.

Mul on ettepanek, et sotsid ja rahvaliit võiks Allar Jõksi rahule jätta ning keskenduda sisulistele debattidele. Jõksi ei tohi tõmmata päevapoliitilisse kemplusesse. IRL näeb Jõksi sõltumatu professionaalina kas õiguskantsleri või riigikohtu esimehe ametis. Meie toetus on selleks olemas.

Sotsid, kes on senimaani teisi kritiseerinud peibutuspartide kasutamise pärast, on täna asunud ise samale teele. Europarlamendi liikme Ivari Padari kõrval üritatakse ära kasutada ka Allar Jõksi.

Toome Lennarti lennukuse tagasi

2011-02-01T16:35:00.006+02:00

Riigi juurde kuulub bürokraatia. See peaks muutma asjad selgeks, üheselt mõistetavaks, et ei tekiks valearusaamu, mida meie ühise raha eest tehakse. Kuid viimaste aastate jooksul on inimesed erinevatelt elualadelt pöördunud küsimusega, kas me ei reguleeri end ise juba liiga üle? Kas meie bürokraatia ei ole juba liiga suureks paisunud, et hakkab reaalset elu lämmatama? Kas me ei kaota oma lennukust? Lennartmerilikku lennukust.

Kõikvõimalikele nõuetele ja aruandlusele vastamine muutub reaalsete küsimustega tegelevatele inimestele juba ülejõu käivaks ning hakkab pidurdama loomulikku arengut. Ma ei räägi siin riigihangetest, milles osalemine nõuab juba väga kõrgetasemelist juriidilist analüüsi. Ma räägin eelkõige kodanikualagatusest ning kolmandast sektorist, millel puudub heade ideede ellu viimiseks ressurss bürokraatiaga võitlemiseks.

Ma räägin oma kogemusest.

Olen viimasel ajal oma lastekoduga seoses kogenud riigipoolset tohutut bürokraatiat nii, et laste eest tegelikuks hoolitsemiseks ei jätku töötajatel enam aega. Mitu inimest tegeleb vaid paberite täitmise ning vaidlemisega, kas kõik vastab normidele. Paberimajanduse taga ei nähta enam reaalseid lapsi, inimesi, kellest me peaksime kasvatama riigile lojaalsed ja haritud kodanikke. Laps on kujunemas üheks ekselitabeli reaks ja paindlikud lahendused kaovad. Ja see on vaid pisikene lastekodu Tartus.

Äkki oleme ennast ise ülereguleerinud ja standardiseerinud ning peaksime riigis läbi viima nn euroauditi. Miks euroauditi? Kuna tavaliselt viidatakse euronõuetele, mis aga lähemal uurimisel osutub meie endi liigseks püüdlikuseks. Võibolla püüame me ise olla suuremad katoliiklased kui paavst ise, täites ja täiendades kõikvõimalikke regulatsioone.

Ma ei süüdusta siin ametnikke, kes peavadki usinalt täitma kehtivaid seadusi, määrusi ja korraldusi. Teatavasti ei ole ka ametniku leib enam nii pikk ja kindel kui mõned aastad tagasi ning hea ametnik peab täitma kõiki neid ettekirjutusi.

Minu ettepanek on sõnades lihtne kuid teostamiseks vajab see suurt pingutust. Eesti riik peaks läbi viima nn Euroauditi, vaadates üle kõikvõimalikud regulatsioonid, nende keerukuse ning vastavuse tegelike eluliste vajadustega. See on suur töö, kuid seni kiiresti ja efektiivselt tegutsenud väikeriik on muutumas aeglaseks bürokraatlikuks Euroopa riigiks. Erakorralised ja uudsed lahendused kaotavad elujõu ning ei saa kunagi teoks. Me oleme muutumas põhjalikult reguleeritud, bürokraatlikult igavaks ja halliks. Me kaotame oma lennu ja võlu, mis meid viimase paarikümne aasta jooksul on iseloomustanud. Veel praegugi on hea kuulata lugusid, kui loovalt näiteks üheksakümnendate alguses Lennart Meri meeskond töötas. Sellist lennukust oleks meile tagasi vaja.

Vastused IRLi emapensioni kohta

2011-01-11T11:08:00.003+02:00

Kuna IRLi emapension on saanud suurt tähelepanu ja esitatakse palju küsimusi, siis allpool oleme proovinud nendele vastata. Kellel huvi, see lugegu:

MIS ON EMAPENSION

Kas meie pensioniarvestuses on pensioni suurus seotud laste arvuga?

Mitte kõigile. Pärast 1991. aastat sündinud laste puhul ei arvestata üldse. Hetkel saab 5 või enamat last kasvatanud üks vanem 5 aastat varem pensionile, vähemalt kolm aastat kasvatanu 1 aasta varem. Enne 1999 aastat arvestati staazhi hulka 2 aastat ühele vanemale iga lapse pealt kui last oli kasvatatud vähemalt 8 aastat. See tähendab, et need isikud saavad 2 x 67,94 krooni kuus suuremat pensioni. Seda pensionilisa ei saa mitte mõlemad vanematest, vaid omavahelisel kokkuleppel üks vanematest või võõrasvanem või eestkostja või peres hooldaja. Pensionilisa saamiseks pidi laps olema 1. jaanuariks 1999 olema saanud 8 aastaseks ehk olema sündinud enne Eesti Vabariigi taastamist.

Mis on emapension?

Emapension on riigieelarvest makstav toetus pensionile jäänud emale, kes on sünnitanud ja üles kasvatanud lapse.

Kui suur on emapension?

Emapensioni makstakse võrdses suuruses pensionilisana iga lapse pealt.
Arvestuse aluseks on pensioniarvestuse aastakoefitsendi 1,0 korrutis 3-ga. Hetkel on aastakoefitsendi väärtus 67,94 krooni. Seega saaks pensionile minev kahe lapse ema, kelle laps on sündinud pärast 1991 aastat, pensionilisana emapensioni, mille suurus oleks aastas:

Kaks (kaks last) x 3 (emapensioni kordaja) x 67,94 (praegune aastakoefitsendi 1,0 väärtus)x 12 (12 kuud)=4891,68 krooni aastas.

2010 aasta keskmine pension on 4785 krooni. Seega saab kahe lapse ema aastas vähemalt 13-da keskmise vanaduspensioni suuruse pensionilisa.

Arvestuslikult:
1 lapse ema 2445,84 krooni aastas
2 lapse ema 4891,68 krooni aastas (1 kuu keskmine vanaduspension)
3 lapse ema 7337,52 krooni aastas
4 lapse ema 9783,36 krooni aastas (2 kuu keskmine vanaduspension)
5 lapse ema 12229,2 krooni aastas
6 lapse ema 14675,04 krooni aastas (nelja kuu keskmine vanaduspension)
7 lapse ema 17120,88 krooni aastas.

Kas ka tänased pensionäridest emade pensioni suurus muutub?

Tänaste pensionäride puhul saab üks lapsevanematest 2 pensionistaazhi täisaasta eest pensionilisa, kui laps sündis enne 1991 aastat. Meie ettepaneku järgi peaks olema pensionisüsteemis võrdsustatud erinevate põlvkondade panus laste kasvatamisel.

Seepärast makstaks neile pensionäridele, kes varasema arvestuse järgi saavad 2 pensionistaazhi täisaastat lapse pealt, emapensioni mudeli järgi vähemalt 1 pensionistaazhi täisaasta väärtuses pensionilisa.

See oleks aastas vähemalt:
1 lapse vanemal 815,28 krooni aastas
2 lapse vanemal 1630,56 krooni aastas
3 lapse vanemal 2445,84 krooni aastas
4 lapse vanemal 3261,12 krooni aastas
5 lapse vanemal 4076,4 krooni aastas
6 lapse vanemal 4891,68 krooni aastas
7 lapse vanemal 5706,96 krooni aastas.

Miks me emapensioni teeme?

1) see on õiglane, sest võrdsustab erinevate põlvkondade panuse laste kasvatamisel,
2) see mõjutab positiivselt sündimuskäitumist ja seeläbi suurendab pensionivara ja lahendab ühiskonna vananemisega seotud riske
3) see on õiglane, et kompenseerida laste kasvatamisega seotud kulu. Laste kasvatamine on tõsine töö.

Kas isad seda ei saa?

Seaduse järgi on emapenisoni õigus emal. Ema ja isa saavad kokku leppida, et õigus pensionilisale läheb isa pensioniarvestusse. Kui ema on surnud, saab pensionilisa taotleda isa tingimusel, et ta on osalenud lapse kasvatamisel ja täitnud ülalpidamiskohustust.

Millal emapension hakkaks kehtima?

Kui IRL saab valimistel piisava toetuse, siis jõustatakse emapensioni seadus 2012. aasta 1. jaanuarist.

Kui suured on emapensioni kulud riigieelarvele?

Emapensioni kulud riigieelarvele on 2012 aastal kuni 300 miljoni krooni. 30 aasta jooksul suurenevad emapensioni väljamaksmiseks tehtavad kulud riigieelarves mitte vähem kui 800 miljoni kroonini, arvestades kulusid tänase pensioniarvestuse aastakoefitsendi väärtuses.

Mis rahast seda makstakse?

Emapensioni makstakse riigieelarvest ning emapensioni kulud jäävad riigikontrolli poolt prognoositud maksutulude kasvu piiresse aastail 2011-2015.

Kas emapensioni on kehtestatud teistes riikides?

Sellisel moel oleks Eesti pensionisüsteemi täiendus ainulaadne. Üldiselt on Euroopas kolm alternatiivi: maksta ülalpeetavate eest pensionärile lisa, lapsevanem saab varem pensionile või lapsehoolduse aega arvestatakse staazhi. Meie ettepanek oleks täiendav: maksta sihtotstarbelise riigieelarvelise sotsiaaltoetusena emapensioni. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muuhulgas sündimuskäitumist.

Kes saavad emapensioni?

1.Emapensioni saavad vanaduspensioni saavad emad.
2.Emapensionile oleks õigus ka lapsendajal, eestkostjal ja kasuperel.
3.Samuti arvestatakse emapensioni pensionilisana eelpensionäridele ning töövõimetuspensionäridele sarnaselt nende tänasele pensioni kujunemisele, võttes aluseks, et neil on iga lapse pealt 3 arvestuslikku pensionistaazhi täisaastat lisaks. Emapensioni makstakse neile samas suuruses, kuipalju nad praeguses pensioniarvestuses saavad 3 pensioniarvestuse täisaasta eest reaalselt pensioni.

Kas emapensioni saab inimene, kes on lapsed hüljanud?

Ei saa. Emapensioni ei saaks ema, kui ta on vanemlikest õigustest loobunud või talt on need ära võetud või ta tegelikust lapse kasvatamisest loobunud.

Kas emapension mõjutab tänaste pensionäride pensionikindlustuse vara?

Ei mõjuta mitte mingil määral. Emapensioni makstakse riigieelarvest.

Kas see rikub soolist võrdõiguslikkust?

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse direktiivides on jäetud erandi tegemise võimalusi, millest üks ongi laste kasvatuse seos pensioniõiguse tekkega. Seega ei ole emapension vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Kas emapensioni ideed on ka varem Eestis arutatud?

1997 aastal Vabariigi valitsuse heaks kiidetud Pensionireformi kontseptsioon sisaldas ühe selge mõttena seisukohta, et alates 2020 aastast viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust..2006 aastal prof. Lauri Leppik ja Britt Veidemann Praxise uuringus laste arvu mõjust pensionile on pakkunud oma mudeli kuidas siduda pension laste arvuga, juhtides tähelepanu, et praegu toimub riiklikus pensionisüsteemis generatsioonisisene ümberjaotus paljulapselistelt ühelapselistele ja lastetutele.

Jürgenile

2011-01-11T00:06:00.011+02:00

Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi needis maapõhja IRLi idee kehtestada kõikidele emadele laste kasvatamise väärtustamiseks emapensioni. Jürgeni arvates on see idee rahapoliitiliselt vastutustundetu ja ka teostamatu samaaegselt sooviga hoida riigieelarve tasakaalus.

Nii. IRLi emapension maksab 2012. aastal 19 miljonit krooni, vanas rahas umbes 300 miljonit krooni. IRLi idee järgi hakkaks riik kõigile emadele, ka praegustele pensionäridele, maksma pensionilisa. Näiteks kahe lapse ema hakkaks saama aastas ühe pensioni ehk 13. pensioni lisaks. Nelja lapse pealt teeks see juba kaks lisapensioni aastas. Me arvame, et see kulutus on põhjendatud, sest laste kasvatamine on rahva tulevikku arvestades vastutusrikkamaid töid ja seda peab väärtustama.

Reformierakonna agressiivne reaktsioon näitab, et tegu on igati õige asjaga. Miks?

Tasub meenutada, kuidas Eesti sai emapalga. 1999. aasta valimistel tuli Isamaaliit välja emapalga ideega, kuid Reformierakond tegi selle koalitsiooniläbirääkimistel maatasa. Peaaegu samade argumentidega, mida kasutab täna Jürgen Ligi.

Siiski kehtestati 2004. aastast Juhan Partsi valitsuse poolt koos Reformierakonnaga tänaseni edukalt toiminud emapalga süsteem. Tänaseks on emapalgast kujunenud kõige kallim peremeede, mis võtab 2011. aasta riigieelarvest 170 miljonit eurot (2,66 miljardit krooni). Emapension võtab riigieelarvest oluliselt vähem vahendeid. Meie arvestuste järgi 2012. aastal kuni 300 miljonit krooni (19 miljonit eurot), mis on meie riigile jõukohane. Küsimus on selles kas riik väärtustab emasid.

Minu soovitus Reformierakonnale ja rahandusministrile oleks enne suuremat sõimamist rahulikult paar korda sisse hingata ning analüüsida, kas emasid laste kasvatamise töö eest väärtustada või mitte. Selleks oleme teinud põhjaliku analüüsi, mis asi IRLi emapension on ja kui palju see riigile maksma läheb. Olen kindel, et meil on järgmist koalitsioonilepingut tehes võimalik Reformierakonnaga kokkuleppele jõuda, et emasid tuleb siiski väärtustada. Nii, nagu me oleme seda seni ka teinud.

Jürgen, siit saab emapensioni kohta rohkem lugeda.

Mul on ettepanek

2011-01-06T12:15:00.008+02:00

Lugedes kurb-haledat uudist Keskerakonna "Tõekomisjoni" komejandi tulemuste kohta tuli tunne, et ega ei jõua kaua seda piinlikku ja kogu Eesti poliitikat häbistavat jama taluda.

Ja selle võimendamisel ei ole väike osa ka meedial. Miks peab Eesti inimene vaatama Rahvusringhäälingust Venemaa mõjuagendi vassivat intervjuud vana-aasta õhtul enne presidendi kõnet ja selle kõik oma taskust maksudega kinni maksma?

Mul on ettepanek:
Kõik need, kes arvavad, et Eesti rahvusriik on parim lahendus meie kultuuri, keele ja rahvuse püsimiseks, võiksid leppida kokku igasuguse koostöö vältimiseks nendega, kes seda ohustavad.

Võiks sõlmida kokkuleppe, et Edgar Savisaare ja tema käsilastega Keskerakonnast mingit koostööd ei tehta. Kokkuleppe reaalse täitmise tagab see, kui kõik sellega liitunud lihtsalt ignoreerivad Edgar Savisaart ja tema käsilasi.

Eesti ei ole enesestmõistetav asi. Selle säilimise nimel tuleb iga päev tööd teha, kuna väikese rahvaoma riik on maailmas erand, mitte reegel.

Tuleks lihtsalt meelde tuletada, mis Eestiga juhtus 1940. aastal. Kui Edgar Savisaar oleks sellisel hetkel võimul, astuks Eesti suure tõenäosusega uuesti "vabatahtlikult" NSVLiidu sõbralikku perre ja meie rahvusriigil oleks kriips peal, lubjavildid jalas ning kirbud seljas.

Selle ühiskondliku lepingu sõlmimiseks ei pea hakkama midagi alla kirjutama, vaid igaüks võiks selle enda jaoks ise ära otsustada. Kuigi ka praegu on kindel, et Edgar Savisaarest ei saa enam kunagi peaministrit, ministrit või presidenti, võiks sellise leppe siiski sõlmida.

Võibolla saame siis oma eluga edasi minna ning valida demokraatlikud jõud järgmiseks neljaks aastaks meie rahva ja riigi probleeme lahendama.

"Tankistide komisjon" blokeerib Keskerakonna tuleviku

2010-12-22T21:15:00.005+02:00

Tänane päev näitas, et Keskerakond on lõhestunud ja seekord tõsiselt. Ühel pool on endised Savisaare siseringi tipp-poliitikud Seppik, Vare, Laanet ja Ratas ning teiselpool "Tankistide komisjoni" sõdurid Sepp, Klandorf ja Reps.

Savisaare skandaal on suuresti põhjustatud sellest, et pea kõik demokraatlikud jõud on välistanud temaga igasuguse koostöö. Tänaseks ka sotsid. See aga tähendab, et riigi tasemel valitsemise juurde ei ole Keskerakonnal enam asja. Kuid mis näoga peavad seda pealt vaatama juba neljandat aastat opositsioonis istuvad Ratas, Varek, Laanet, Simson, Seppik ja teised keskerakondlased, kes ainult ühe mehe piiramatu võimuambitsiooni ning küündimatuse tõttu peavad oma parimad ja viljakamad aastad mööda saatma teda kiites ja pinki nühkides. Tean, et nad on võimekad inimesed, kuid igal kannatusel on ka piirid.

Täna on Keskerakonal võimalus hakata totaalsest isolatsioonist teed välja raiuma. Selleks sammuks on Savisaare taandumine kõikidelt juhtpositsioonidelt. Seda aga ei juhtu. Selle asemel on moodustatud "Tankistide komisjon", kelle ülesandeks on võita Savisaarele aega mobiliseerimaks täisusklikud keskerakondlased võimalikuks kongressiks.

Teiseks võimaluseks on see, et endine Savisaare sisering suudab siiski organiseerida piisavalt demokraatlikult mõtlevaid inimesi ning muutus ellu kutsuda Savisaare mahavõtmisega.

Kummaline on siin tõmmata paralleeli Valgevene valimistega, kuid millegipärast tuleb see pilt silme ette. Soovin Seppikule, Varele, Ratasele ja Laanetile paremat põlve kui nendele viiele opositsiooni presidendikandidaadile, kes Lukashenka käest alandavalt ning haledalt tänaval peksa said.

Savisaare umbusaldamine võib saada keskerakondlaste toetuse

2010-12-22T10:56:00.008+02:00

Skandaal Savisaare ümber on suure tõenäosusega alguse saanud Keskerakonnast endast, kuna ka seal on tema tegevus paljudel kopsu üle maksa ajanud. Ja seda tema päris siseringi inimeste seas.

Seepärast on tõenäoline, et IRLi algatatud umbusaldusavaldus Tallinna linnapale ka reaalselt läbi läheb, kuna kõik teised poliitilised jõud suure tõenäosusega seda toetavad. Tegelik õnnestumine sõltub siin aga sotsidest, kui suurt mõju nad tegelikult linnavõimul olles omavad.

Edgari jätkamine Keskerakonna esimehena tundub avalikkusele samuti suure küsimärgina, kuid teades tema senist absoluutse võimu rakendamise stiilis juhtimis, siis Savisaare mahavõtmine ilma tema enda soovita on ebatõenäoline.

Kuid kui Savisaar on eest läinud, puhkeb võimujagamise tüli, mis on eriti iseloomulik autoritaarse juhi kadumise puhul. Viimaseaja näiteks on Rahvaliidu kadumine pärast Villu Reiljani tagasiastumist.

Ärme lõhume töötavat riigikaitset

2010-12-15T10:42:00.003+02:00

93% inimesi ei saa eksida. Just nii palju inimesi arvab, et noormehed peaksid ajateenistuse läbi tegema, mistõttu ma pidasin seda teemat juba ammu surnuks ja maha maetuks. Ja nüüd, ootamatult, tuleb Reformierakond uuesti välja ideega, et tuleks palgaarmeele üle minna, tuleks hakata lõhkuma riigikaitse hästi töötavat süsteemi, mida toetavad nii rahvas kui ka ülejäänud erakonnad.

Miks palgaarmee on halb ja miks ajateenistusel põhinev reservarmee on meie julgeoleku palju parem tagaja? Ajateenistus võimaldab välja õpetada kümneid tuhandeid reservväelasi, keda on võimalik sõja või tõsise kriisi ajal mobiliseerida riiki kaitsma. Ajateenistus ise on lihtsalt sõduriks õppimise koolitus, pärast seda värskendatakse oskusi reservõppekogunemistel. Rahu ajal reservväelased kaitseväe palgal pole, mis hoiab kokku raha, mida saab kulutada relvadele ja varustusele. Üsna konservatiivselt võib öelda, et reservarmee süsteem võimaldab sõja ajal Eesti jaoks vähemalt kümme korda tugevamat sõjaväge kui palgaarmee.

Alatoidetud vaenlased

Gruusia sõjas saatis Venemaa lahinguväljale 15 000 – 20 000 meest. Kunagi miljoneid mehi sõjaväljal hoida suutnud Suurbritannia sõdib Afganistanis alla
10 000 mehega, sest rohkemaks pole jaksu. USA jaoks oli Iraagis 160 000 mehe hoidmine juba tohutu pingutus, hoolimata superriigi tohututest ressurssidest. Hiigelarmeed on kadunud, see tähendab, et Eesti võime mobiliseerida sõja korral kümneid tuhandeid tugeva motivatsiooniga, hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud mehi on arvestatav heidutus ükskõik kelle vastu.
Meie võimalikul ründajal, kelle nime me ei nimeta, on meie piiride lähedal kümneid tuhandeid sõdureid, kellest enamik on aga kehvalt toidetud ja dedovštšina all kannatavad ajateenijad.

Samas on sel riigil vana impeeriumi aegadest jäänud suur hulk soomustehnikat ja raskerelvastust. Valdav osa sellest on moraalselt vananenud ja tihti ka füüsiliselt kasutuskõlbmatu, ent tagavaraks oleva relvastuse tohutu mass tähendab, et meile ohtlikku relvastust on seal omajagu.

Samal ajal pole saladus, et buumi ajal oli Scoutspataljonis Eestis olemas ja sõdimiseks valmis jalaväelaste arv lähemal sajale kui tuhandele. Seda mõistagi esmaspäevast reedeni töötundidel. Elukutselisi kaitseväelasi endid on muidugi märksa rohkem, ent mereväelased, õhuväelased, staabiohvitserid ja laotöötajad ei lähe tankitõrjeraketiga Milan soomuskolonne peatama.

Kuna kaitseväelase elu pole meelakkumine, siis minu tagasihoidlikul hinnangul lahinguüksustes olevate jalaväelaste arvu suurendamine üle tuhande eeldab praeguse tööpuuduse taseme püsimist lõputult. Kui tööpuudus hakkab vähenema, oleme peagi tagasi seal, kus aastal 2007 ehk kasutuskõlblikku jalaväge ei pruugi olla rohkem kui paarsada meest. Seda olukorras, kus reservarmee võimaldaks mobiliseerida kümneid tuhandeid.

Mõnesaja jalaväelasega pole võimalik Eesti territooriumi kaitsta, sest need vähesed mehed pühitakse kiirelt soomuskolonnide teelt kõrvale. Nii väheste meestega ei suudeta tõenäoliselt isegi Tallinna linna kaitsta, mistõttu vastupanu joon tuleks tõmmata kuhugi kesklinna valitsusasutuste piirkonda. Seal saab siis pidada paar päeva lahinguid, mille lõpuks kaitsjad kangelaslikult maha tapetakse.

Jahvatame vaenlast

Reformierakondlased küll teevad viiteid Rambo-sugustele meestele, kes üksi suudavad tervet armeed võita, ent niisugused sõdurid elavad vaid filmis. Me peame arvestama vajadusega võidelda suure hulga soomustehnikaga, mis pole küll kõige moodsam, ent on siiski tappev. Soomustehnika vastu pole aga veel välja mõeldud kuulipildujasarnaseid relvi, mis võimaldaksid vähestel meestel kerge vaevaga palju masinaid hävitada.
Soomustehnikavastane võitlus, ükskõik kas lihtsalt ühekordsete tankitõrjelaskude või ülimoodsate rakettidega, on paljuski soomustehnika ühekaupa hävitamine. Sõdurite meeskond teeb oma lasu ära ja vahetab positsiooni, et teised soomusmasinad, neid toetav suurtükivägi ja õhuvägi neid hakklihaks ei teeks. Tugevama kolonni vastu polegi ühel meeskonnal tihti üle ühe tankitõrjelasu praktiline teha.

Reservarmee võimaldaks aga üsna kiirelt koondada kümneid tuhandeid mehi. Sel juhul võib paarisajameheline üksus varitseda kolonni, anda selle pihta kiirelt tuld ja hajuda metsa ära, enne kui vaenlane vastata jõuab. Reservarmee võimaldab lihtsalt mobiliseerida nii palju mehi, et mõne kilomeetri kaugusel oleks sama soomuskolonni ootamas teised varitsejad, esialgne üksus tuleks aga ka peatselt tee äärde tagasi uut vaenlaste kolonni jahtima. Nii jahvatatakse vaenlase väed vähehaaval puruks. Vastase soomuskolonne tuleb närida, mitte Eesti riigikaitset.

Reformierakondlased küll üritavad elukutseliste kaitseväelaste vähesusele vastata viitega Kaitseliidule, ent Kaitseliit sõltub oma meeste väljaõppes ajateenistusest, ilma selleta jääb kaitseliitlaste väljaõpe kiduraks.
Ajateenistusel on mõtet siis, kui ajateenijaid valmistatakse tõsimeeli ette selleks, et neid reservist tagasi kutsuda riiki kaitsma, kui selleks vajadus tekib. Teadmine, et seda tehes õpitakse riiki kaitsma, annab ka mudas roomamisele või lumehanges varitsuse harjutamisele teatava väärikuse. Reformierakond tahaks seda väärikust ära võtta, muutes ajateenistuse pikaks tööintervjuuks, et kaitsevägi saaks ajateenijate seast endale mehi valida.

Reformierakond üritab kõigepealt ajateenistusest lusikaga selle tuuma välja koukida, ja kui see tehtud, siis teatatakse, et ajateenistus on oma mõtte minetanud ja tuleb kaotada.

Nende valimiste ajal on vaid IRLil välja käidud rahvuslikke huve kaitsev riigikaitseprogramm. Vaid meie toetame ajateenistuse säilitamist ja kaitsekulutusi 2%tasemel SKTst. Nendele, kes hoolivad riigi kaitsest, peaks see olema kaalukas argument.

ERSO saab 5 miljonit lisaraha

2010-12-06T11:51:00.005+02:00

Riigikogu rahanduskomisjonis olid täna arutusel viimased parandusettepanekud järgmise aasta riigieelarvesse. ERSO ümber toimuv on jõudnud niikaugele, et asutuse arved on arestitud, palgad välja maksmata ja projektide tulevik tume. Ei ole mõtet rääkidagi avalikust tülist maestro Neeme Järviga. Otsustasime rahanduskomisjonis Reformierakonna ja IRLi ettepanekul eraldada ERSOle 5 miljonit krooni lisaraha tegevustoetusteks. Vast saab see piinlik lugu lõpuks lahenduse.

Samas tuleb mainida ka muid positiivseid samme. Saarte praamiühendus sai 28,3 miljonit krooni lisaraha, et saarte elanike transport neile odavamaks muutuks.

Samuti sai toetuse õiguskantsleri taotlus laste ombutsmani sisseviimiseks ning KOVide kontrolli tõhustamiseks 6 miljoni krooniga. Ja häid ettepanekuid oli veelgi.

Ennen teist lugemist tõstsime toimetuleku piiri 1200 kroonini, kuid siis tegi Keskerakond möllu öö läbi.
Loodan, et seekord opositsioon toetab kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.

Reformi põhiteema ei ole enam majandus

2010-11-15T11:06:00.007+02:00

Reformierakonna täna avalikustatud majandus- ja rahandusprogrammis ei ole midagi üllatavat. Head vanad lubadused, mis viimase nelja aasta jooksul on jäänud täitmata. Kui varem oli majandus- ja rahanduspoliitika reformierakonna trump, siis Kallase lahkumise järel on see teema järjest tahaplaanile vajumas ja nendel valimistel langenud Reformierakonna tähelepanu keskmest.

Samas tuletaks meelde, et töötukindlustus makse on täna tõstetud 4,2%! Praegu hakkab riik kriisist väljuma ning selle maksu alandamine ei pea ootama valimisi vaid saab teha ka enne. Juhiks oma partnerite tähelepanu sellele, et töötukindlustusmaksu tõstmine nii kõrgele tasemele on nullinud Reformierakonna põhilise valimislubaduse - tulumaksu alandamise. Täna on Eesti tööjõu maksustamise tase liiga kõrge, et olla konkurentsivõimaline. Seetõttu tuleks seda kiiremas korras langemata hakata ja siin on Reformierakonnale juba täna valituses parnter olemas.

Mis on aga saanud sotsiaalmaksu ülempiiri seadmisega? See on teema, mida viimase kahe aasta jooksul oleme pidevalt kuulnud ja ka selles küsimuses ei ole IRLil erimeelsusi, teeme ära!

Võibolla lisaks ühe teema, mida oleks tahtnud Reformierakonna valimislubadustes näha. Kuna noorte töötuse probleem on meil kõige tõsisem, siis tuleks nendele tööandjatele rakendada näiteks kaheaastast sotsiaalmaksu vabastust või alandust, kes noore inimese jaoks töökoha loob.

Kokkuvõteks tuleb öelda, et kui Reformierakonna programmist saaks tehtud töötukindlustusmakse alandamine kriisieelsele ajale, oleks ka juba kõva sõna. Selleks on meie toetus olemas.

Priimägi aidaku Keskerakonda

2010-11-12T11:10:00.003+02:00

Vaadates eile õhtul „Kolmeraudse“ saatest Keskerakonna imagoloogi Linnar Priimäe rünnakut IRLi vastu tekkis mul tunne, et Keskerakond on IRLi ja meie 60 000 vastust toonud küsitluse pärast lihtsalt kade

Olen tegelikult Priimäe isiklikuks läinud rünnaku üle rõõmus, sest see näitab, et IRL on õigel teel. Oleme hakanud inimestega suhtlema, neid kuulama ning see näib Keskerakonnas ebakindlust tekitavat.

Nende kampaania on üles ehitatud isiklikele rünnakutele ning konfliktile, IRL otsib aga lahendusi probleemidele, mis inimestele tegelikult muret teevad – tööpuudus, hinnatõusud, hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Seda oli näha ka hiljutisel arutelul tasuta kõrghariduse kohta, kus Keskerakond ajas ümmargust juttu ega toetanud üleminekut tasuta kõrgharidusele.

Ka otsustas Riigikogu rahanduskomisjoni sellel nädalal külmutada presidendi, Riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palgad, mida toetasid kõik erakonnad peale Keskerakonna. Tundub, et nad on pea kaotanud.

Keskerakonnal pole valitsuse moodustamiseks partnereid. Nad võivad loota küll sotsidele, kuid on näha, et ka kahekesi saab neil olema raske enamust saavutada. Peaministri koht jääb nii või teisiti Savisaarele taas unistuseks, pole imestada, et Keskerakond närviline on.

Progresseeruva tulumaksu mantra kordamine tähendab Keskerakonnale aga kaotust. Eelmises valimisdebatis tehti see Keskerakonnale päris hästi selgeks. Ja kui vaadata uuringutes Keskerakonna püsivalijaid, siis astmelise tulumaksu teema pakub huvi vaid 3% nende valijatest.

Ma pole Primäele tema vihapurske pärast vihane, soovitan tal imagoloogina näha rohkem vaeva Keskerakonna nõustamisega, sest seda on neil hädasti vaja. Tegelikult saame me hästi läbi.

Fakt: Keskerakonna esidajad ei toetanud rahanduskomisjonis palkade külmutamist

2010-11-10T11:52:00.005+02:00

Kadri Simson on andnud välja pressiteate, nagu oleks Keskerakond eilsel rahanduskomisjoni istungil toetanud ettepanekut riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise kohta. Komisjoni protokoll näitab kahjuks midagi muud.

Eilsel rahanduskomisjoni istungil sai riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise otsus 9 poolthäält 12st. Otsust toetasid IRLi, Reformierakonna, roheliste ja sotside esindajad. Keskerakonnal on seal kolm esindajat ja nemad külmutamise otsust ei toetanud.

See, et Keskerakond on olnud vastu riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kärpimisele, ei ole loomulikult mingi uudis. Kadri Simson ei peaks oma vaateid selles küsimuses eitama ja oma käitumist rahanduskomisjonis varjama.

Kesikud blokivad eelarve oma palgatõusu saavutamiseks?

2010-11-09T17:34:00.006+02:00

Riigikogu rahanduskomisjon saatis täna teiselel lugemisele 2011. aasta riigieelarve ja vaatas läbi 124 laekunud parandusettepanekut. Nagu koalitsioonis otsustatud, sai toetuse ettepanek kehtestada toiemetuleku piiriks 1200 krooni. Selle poolt olid kõik erakonnad ja tundub, et see jääb ka ainukeseks konsensuslikuks otsuseks selle eelarve menetluses.

Sellepeale on Keskerakond teatanud, et blokeerib eelarve vastuvõtmise ööistungitega!

Võibolla on põhjuseks otsus külmutada jätkuvalt presidendi, riigikogu liikmete ja tsiste kõrgete riigiametnike palgad, mis kehtiva seaduse järgi oleks mõnel juhul alates märtsist palku tõstnud pea 30%. Ajal, kui paljud on töötud ning palgad on vähenenud üle 20%, oleks sellise palgatõusu vastuvõtmine inimestele näkku sülitamine.
Tundus, et keegi ei saa palkade külmutamise ettepanekule vastu olla kuid pidin oma üllatuseks eksima. Keskerakond ei toeta palkade külmutamist! Veelgi enam, nad lubavad alustada uuesti ööistungitega, et järgmise aasta eelarve menetlust võimalikult palju takistada. Tundub, et see palkade teema on nii oluline, et Lengi nälgitud kuu ja valitsusliidult palutud toimetuleku piiri tõstmine 1200 kroonini neid tegelikult ei huvita.

Või vihastas kesikuid see, et rahanduskomisjon ei toetanud nende kümneid häälteostmiseks mõeldud valimiseelseid katuserahasid, millised ettepanekud nende poolt laekusid?

Kõige iseloomulikum oli võibolla ettepanek ninasarviku puuri rahastamiseks, mis sisuliselt on kindlasti vajalik aga sümboolselt halenaljakas.

Progresseeruv tulumaks oleks sangpomm majandustõusu jala küljes

2010-11-08T12:08:00.008+02:00

Ametiühingute ettepanek kehtestada Eestis astmeline tulumaks, on Eestile kahjulik. Eksperdid on väitnud, et Eesti maksusüsteem vajab muutmist, kuid vastupidises suunas kui ametiühingute poolt pakutu. Ka Keskerakond on progresseeruva tulumaksu seaduse riigikogus algatanud, mille tulemuseks on meie uuele majanduskasvu võimalusele sangpommi külge riputamine.

Eesti tööjõu maksustamine on liiga kõrge ning seda tuleb vähendada, alustades näiteks ülempiiri seadmisest sotsiaalmaksule ja töötukindlustusmakse vähendamisest kriisieelsele ajale. Samuti aitaks noorte töötuse probleemi lahendada sotsiaalmaksu alandamine nendele ettevõtjatele, kes noore inimese tööle võtab.

Progresseeruvale tulumaksule ülemineku mõju Eestile on raske hinnata, kuna sellist sammu pole maailmas ükski riik astunud. Küll on aga kasvav hulk riike läinud üle ühetaolisele tulumaksule, mille tulemustest saab teha järeldusi ka vastupidise sammu kohta.

Kuna ühetaolisele tulumaksule üleminek on kõikides seda teinud riikides toonud kaasa laekumiste suurenemise riigieelarvesse ning kiirendanud võrreldes analoogses olukorras olevate riikidega majanduskasvu, vähendades seega ühtlasi tööpuudust, võib eeldada, et vastupidise sammu astumine tooks kaasa järgnevad tulemused.

1) Laekumised riigieelarvesse maksureformist ei suureneks, on olemas tõsine oht nende vähenemiseks.

2) Maksusüsteemi oluline keerukamaks muutmine kasvatab oluliselt kulusid maksude kogumisele, tekitab suuremaid võimalusi maksupettusteks

3) Vähendab majanduskasvu ning halvendab Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel

4) Halvendab oluliselt investeerimiskliimat

5) Suurendab tööpuudust

6) On töötavatele ja tulu teenivatele inimestele ebaõiglane

1994.aastal Mart Laari valitsuse poolt kehtestatud tulumaks on Eestit hästi teeninud. Sama on toimunud ka teistes sellele üle läinud riikides. Maksusüsteemi progressiivsust on järsult vähendatud ka Põhjala riikides. Eestile edu toonud maksusüsteemist loobumine annaks Eestile olulise tagasilöögi, vähendades inimeste elatustaset ning suurendades ajude väljavoolu Eestist.

Muulil tuleb hakata harjuma, et poliitikud räägivad inimestega otse

2010-09-19T18:44:00.003+03:00

Tundub, et Kalle Muuli viha peamiseks ajendiks on IRLi olemasolu ja meie poliitika, mitte praegu käiv küsitlus või vorm, milles me valijate poole pöördume.

Täna toimuvad Rootsis parlamendivalimised, kus otsesuhtlus valijatega ja nendelt oma ideedele tagasiside küsimine on loomulikum kui igal hommikul ilmuvad ajalehed.

Kalle Muuli, kes nimetab ennast osalusdemokraatia eest seisjaks, nimetab aga inimeste kuulamist ja küsitlust "madalale langemiseks" ning otsesuhtlust valijatega hoopis nende tüütamiseks. See näitab, et teda vihastab ühtmoodi nii
poliitikute võõrandumine rahvast kui ka konkreetsed sammud selle võõrandumise vähendamiseks. Õigemini on tema viha põhjused ilmselt hoopis mujal.

Kordan:

1. IRLi üleriigilise küsitluse ja tuhandete silmast-silma
kuulamiskohtumiste sihiks on saada inimestelt ideid oma
valitsemisprogrammi. Kõige olulisemad on avatud küsimused peamise
probleemi ja ärategemist vajava idee kohta, mida nimetada suunatuteks
on selge vale.

2. IRL usub üheselt otsesuhtlusse valijatega. IRL peab tähtsaks enne
inimesi kuulata ja alles siis ise rääkida ning lubada.

3. IRLii küsitlusele vastajad võivad soovi korral valida endale
erakonna meene, kuid sellest võib ka loobuda. Samuti on inimese enda
valik, kas ta soovib meile oma isikuandmeid anda või mitte. Ei meened
ega isikuandmed pole küsitluse eesmärk.

Ja lõpetuseks - IRL kavatseb poliitikale veidi teist moodi läheneda,
nagu Muuli arvab. Meie leiame, et inimeste arvamust peab küsima ning
seda ka arvestama. Meie kavatseme inimestega rääkida. NIi et Muuli
võiks sellega juba ette harjuma hakata.

1000 krooni Edgarile

2010-09-06T21:09:00.004+03:00

Tallinna linna erakorraline kiirustamine oma järgmise aasta eelarvega tekitab hämmingut. Kiirustamine on nii suur, et isegi avalikkusele on ilmnenud, kuidas tegelikult oma koalitsioonipartnerit sotsiaaldemokraate koheldakse. Isegi nemad ei tea, mis tegelikult eelarves kirjas on. Kuna eelarve on ette valmistanud linnavalitsus, siis tekib õigustatud küsimus, kas sotside esimees Jüri Pihl on ikka abilinnapea?

Tegelik olukord seisneb selles, et Savisaar ei julge oma ebakindlale partnerile avaldada, kui kehva seisu on linn majanduslikult viidud ja kui suuri rahasid järgmise aasta eelarvest keskerakonna riigikogu valimiste kampaaniaks plaanitakse.

Ja kõigele paneb krooni see, et kulude kokkutõmbamisse asemel eelistab Keskerakond vajamineva raha võtta linnarahva taskust. 250 miljonit krooni müügimaksu raha teeb 1000 krooni iga Tallinna maksumaksja taskust. Kuna riigikogus on müügimaksu kaotamise eelnõu läbinud juba esimese lugemise, siis proovib Savisaar Riigikogu üle kavaldada.

Nimelt näeb seadus täna ette selle, et kui riik kohaliku omavalitsuse tulubaasi pärast eelarve vastuvõtmist vähendab, on KOVil õigus taotleda selle osa kompenseerimist.

Sisuliselt peaks kõik eesti maksumaksjad oma taskust kinni maksma Tallinna müügimaksu. Kui õiguslik analüüs näitab, et riik peaks Tallinnale müügimaksu kompenseerima, siis võtab riigikogu suure tõenäosusega müügimaksu kaotamise otsuse vastu, kuid jõustab selle alles 2011. aastast.

Minu siirad vabandused tallinnlaste ees, et riik ei saa selle kemplemisega kaasa minna. Järgmise aasta jooksul tuleb teil maksta 1000 krooni sisuliselt Savisaare kassasse. Ja maksma peavad ka need pensionärid, kellele aasta alguses raha jagatakse, teie peate selle raha tagasi maksma.

Kus tegi Lenk öösel tulevikku?

2010-03-24T08:35:00.006+02:00

Tänane Riigikogu ööistung on siis läbi, jätkub päeval kell 14. Halb maik jäi suhu, kuna opositsioon ei võtnud ise ka seda arutelu tõsiselt.

Enamus muudatusettepanekuid olid sisutühjad või isegi naeruväärsed. Aga veelgi magedam oli see, et kui koalitsiooni poolt oli kohal kogu aeg 51 saadikut, siis opositsiooni kohalolek langes ühe saadikuni.

Praegu on piinlik vaadata Keskerakonna kelkimist, eriti nende saadikute poolt, kes öö otsa kodus magusat und magasid. On selge, et nad ei võta ka ise oma võitlust tõsiselt.

Õhtulehes räägib Lenk, kuidas ta teeb öösel tulevikku. Huvitav oleks teada, kus Lenk seda tulevikku täna öösel tegi?

Rahvaliidu piinlik lahkumisetendus

2010-03-03T08:10:00.006+02:00

Rahvaliidu heitlusi olemise ja mitteolemise vahel on tulnud meil juba mõnda aega jälgida, kuid see protsess hakkab juba liiga piinlikuks muutuma.

Viimased uudised, nagu oleks IRL esitanud Rahvaliidule mingi "noodi" nende aseesimehe kohta, on sellest valdkonnast. Jah, vastab tõele, et IRLi Suurkogul soovisid mõlemad Rahvaliidu aseesimehed sõna võtta, kuid kuna viisakas komme on see, et igast erakonnast on ikka üks tervitaja, siis seekord esines sõnavõtuga Anto Liivat.

Kunagi maarahva huvide eest väärikalt seisnud erakonnal soovitan oma must pesu koduseinte vahel pesta ja teisi erakondi siia mitte segada. See, et erakonna esimeheks pürgiv Tšižikov välja visati, on Rahvaliidu praeguste juhtide asi. Ei ole minu asi arvata, kas seda tehti hirmust, et Tšižikovist võikski erakonna esimees saada või milleg muu pärast - IRL ei soovi osaleda Rahvaliidu lahkmisetendusel.

Tervitustega USAst, Iowa osariigist, kus Rahvaliidul võiks täna olla suurem toetus kui Eestis, kuna siin toodetakse suur osa geneetiliselt muundatud maisist ja muudest põllumajandustoodetest.

Hea, et Reformierakond on Laari maksulangetamise kavaga nõus

2010-02-02T11:15:00.003+02:00

On hea meel Reformierakonna peasekretär Kristen Michali kommentaaride üle Mart Laari poolt IRL suurkogul tehtud ettepanekutele. Avaldan tunnustust Reformierakonna suhtumisele, et ühine arusaam nii maksukoormuse langetamise kui tööpuuduse kasvu peatamise suhtes on tõesti mõlemal erakonnal olemas. Pole tõesti tähtis võistelda selles, kumb koalitsioonierakond on suurem maksulangetaja või kiirem tööpuuduse vähendaja. Kui soovime midagi saavutada, saab seda teha koostöös. See töö pole kindlasti kerge, kuid usun, et ühiselt pingutades saame tööpuuduse kasvule piiri panna. Kindlasti tuleb ette ka eriarvamusi ja vaidlusi, kuid nii nagu kogemus näitab, jõuame kokkuvõttes ikkagi kindlate otsusteni, mis Eestit edasi viivad. Just sellist suhtumist me Reformierakonnalt ootame, mistõttu mõningad rahandusministri kommentaarid olid mulle üllatuseks. Kuid nüüdseks on need unustatud ning lähme nüüd täie hooga edasi.

Tänud politseile!

2010-01-28T12:08:00.004+02:00

Meil on ikka väga tore politsei, päris otseses mõttes. Üleeile öösel kell pool neli helises mu abikaasa telefon ja väga heas eesti keeles väikese vene aktsendiga politseinik teatas, et Anna-Greta auto juures, mis oli linnas ühe tuttava kasutuses, on midagi imelikku toimumas. Ratta poldid on lahti keeratud ja telliskivid valmis veetud. Politseile tundus, et valmistati ette rataste vargust. Kuni me oma sõbra telefonitsi kätte saime, mis võttis üle poole tunni, pidas politsei autol silma peal. Vot sellised mehed! Tänud!

Reformierakond on loobumas 500 töökohast

2010-01-24T13:10:00.001+02:00

Homme läheb jälle edasi jant elektrituru seadusega, mille lugemise parlamendis on Reformierakond pidurdanud. Põhjused on kummalised - näiteks nõuab Reformierakond elektrituru seadusesse tehtud muudatusettepanekus, et biomassi, ehk siis puitu, ei tohiks enam Eesti Energia kateldesse saata.

Ootamatu on see ettepanek seetõttu, et alles eelmisel aastal valitsuse, eelkõige keskkonnaminister Tamkivi heakskiidul, selle võimaluse Eesti Energiale tekitasime.

Üheks eesmärgiks oli töökohtade loomine, ajal, mil Eesti inimeste kõige suurem mure on tööpuudus.

Riigimetsa Majandamise Keskus juba teatas (Puidukasutus elektritootmises on loonud kuni 500 töökohta, BNS 21. jaanuar), et Reformierakonna muudatusettepanek kaotaks 500 töökohta. Reformierakonnal ei ole enam küll võimalik töökohtade loomisest rääkida, millest iseensesest on kahju, kuna uued töökohad peaksid olema selle valitsuse eesmärk.

Miks liberaalide juhi soovitus Eurole üle minna jäi tõlkimata?

2009-12-06T12:30:00.000+02:00

Käisin laupäeval Keskerakonna kongressil IRLi poolt tervitamas. Selline on hea komme. Üritus oli võimas, Nokia kontserdimajja oli kogunenud umbes 1800 keskerakondlast üle Eesti. Õhus oli tunda Tallinna valimisvõidust tekkinud enesekindlust ja rahulolu.

Keskerakonna esimehe Savisaare kõne oli suureks pettumuseks. Enamus sellest oli pühendatud paremerakondade sõimamisele, ajakirjanduse materdamisele ja muudele keskerakonna vastastele vandenõudele. Ainukeseks poliitiliseks sammuks, mis kõlama jäi, oli astmelise tulumaksu sisseseadmine ning vasakerakondade ühine seismine paremerakondade vastu. Siin ei olnud Savisaar kitsi sotside kiitmisega, kes Tallinnas nende alla heitnud on. Pihl kinnitas hiljem oma tervituses tema lootusi.

Kummaline oli aga see, et Euroopa Parlamendi liberaalide rühma aseesimehe tervituse tõlkest jäeti välja tema kindel soovitus Eestil võtta kasutusele kõik sammud EUROle üleminekuks. Seda osa lihtsalt ei tõlgitud, kuna auditoorium ei olnud selleks selgelt vastuvõtlik. Samas tõlgiti Ühtse Venemaa esindaja 1980-ndate stiilis venekeelne kõne täielikult ning emapartei esindaja sai sooja vatusvõtu osaliseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et minule oli Savisaare kõne pettumuseks - mitte ühtegi uut ideed, mitte ühtegi sisulist ettepanekut. Ainult võimuambitsioon ja teiste sõimamine. Sellest aga ei piisa.

Tänud tartlastele!

2009-10-26T20:52:00.000+02:00

Paistab, et Savisaar kardab noori

2009-09-09T18:53:00.000+03:00

Savisaarel on tekkinud suur hirm, et kuigi viimasel ajal on ta endale allutanud töötute muusikute ja meelelahutajate armee, ei ole ta noorte seas populaarne. Noorte inimeste iidolite ja eeskujude röövimine ja K-märgistamine ei ole kaasa toonud seda tulemust, mis eesmärgiks oli.

Igati tore algatus viia koolides läbi varivalimised, on Edgari endast välja ajanud. Suukorvistades noorte iidoleid ei ole ta suutnud noortel suud kinni panna. Edgari jõhker katse nn noortekoja esimehena (sic!) pöörduda sõbralikult Tallinna koolijuhtide poole "soovitusega" varivalimised ära jätta ei ole algatust veel maha surunud. Noored lähevad edasi ja neid tuleb toetada, parem isegi kui mitte poliitiliselt vaid otse õlale patsutades ja kaasa lüües.

Eriti jõhker on asjaolu, et noorte vaikima sundimiseks kasutatakse linnale alluvaid koole ja nende juhte. Tuletan meelde vapra noormehe Sergei Metlevi võitlusi, kes julges välja öelda alasti tõe vene propaganda kohta. Ka siin olid põhisuukorvistajateks ja represseerijateks meie munitsipaalkoooli juhid linnavalitsuse vaikival nõusolekul.

Loodan, et Tallinna noored saavad piisava toetuse, et oma idee läbi viia. Eesti ajaloos on noored olnud alati initsiatiivi näitajad, alates vabadussõjast kuni iseseisvumise taastamiseni. Ei suuda Edgar ka nüüd noori murda!

Võibolla ongi aeg valimisiga viia allapoole, siis lõppeb ka noorte ahistamine Tallinna koolides.

Savisaar murrab jälle võiladudesse

2009-05-05T11:14:00.000+03:00

Kuulasin praegu Keskerakonna ettekannet Riigikogu saalis astmelise tulumaksu kehtestamise kohta ja tekkis õõvastav tunne. Selle süsteemi võit peaks olema üle 40 000 inimeselt tohutu maksukoormuse peale panemine. Ja seda ajal, kui majandus on jätkuvalt languses ja tuhanded töökohad kaovad. Tuli tunne, nagu aastaid tagasi, kui Savisaar võiladudesse murdis lubades, et see lahendab toonase majanduskriisi. EI lahendanud. See oli pigem piinlik seik, mida isegi asjaosalised ei taha meenutada. Majanduse tõusu tõid süsteemsed reformid, mis lõid eeldused töökohtade loomiseks. Ja seda juba teiste tegijate poolt.

Täna, kus majandus on langemas ja tööpuudus tõusmas, on kõige valem tee minna ümber jagama seda väärtust, mida toodavad töötajad ja ettevõtjad. Tööandjatele ja töötajatele riigi liigsuurte valitsemiskulude koormuse õlule panemine on ebaõiglane.

Vastupidi, me peame hoidma kõiki neid inimesi, kellel on täna veel töökohad alles ja eriti neid ettevõtjaid, kes suudavad neid töökohti säilitada. Eelarve kärped valitsemiskuludest ja ettevõtluse toetamine on see tee, mis meid rasketest aegades läbi aitab.

Edgar, see, et pärast võilattu sissemurdmist korraks mokad rasvased on, ei täida kõhtu pikemas perspektiivis.

Savisaar käitub nagu arg peibutuspart

2009-04-22T15:31:00.001+03:00

See, et Edgar Savisaar on eurovalimistel peibutuspart, teab igaüks. Aga et ta on arg peibutuspart, ei oleks osanud oodata.

Täna teatas Edgar, et ta ei kavatse Euroopa Parlamenti minna ja esinumber on ta sellepärast, et kinniste nimekirjade seadus ei lase KAHJUKS inimestel tema poolt personaalselt hääletada.

Paraku on nali selles, et Keskerakond ja Reformierakond muutsid ise eelmistel valimistel rakendatud avatud nimekirjade süsteemi suletuks. Selle taga on Keskerakonna liidri hirm saada nendel valimistel isiklikult vähem hääli kui näiteks Tunne Kelam, Marko Mihkelson või kasvõi Ivari Padar. Eelmistel valimistel, kui Toomas Ilves tegi uskumatu tulemuse, kuna inimestel oli võimalik konkreetselt oma usaldusisiku poolt hääletada, ei julenudki Edgar kandideerida.

Mart Laar ei kandideeri nendel valimistel, kuigi ta oleks Eestile väga hea esindaja. See oli IRLile väga raske otsus, kuid me läksime seda teed, et me ei peta oma valijaid. Eesti vajab Marti praegu siin, et teha õigeid otsuseid raskel ajal.

P.S. Tundub, et Edgar ei taha aru saada ka tema enda poolt kehtestatud suletud nimekirjade põhimõttest.

Teadmiseks: suletud nimekirjade puhul osutub valituks see, kes on nimekirjaste number üks. Ja kui erakond saab rohkem mandaate, siis vastavalt need, kes talle järgnevad. Seega kõik kandidaadid, kes osutuvad valituks aga europarlamenti ei lähe, on trikitajad ja valijate tüssajad.

Muuli, ettevõtluskeskonna toetamine ei ole trikk

2009-04-05T18:42:00.000+03:00

Kuulasin täna Kalle Muuli sajatusi ja tuju läks kohe heaks. Süüdistused, et IRL kiusab Reformierakonda igasuguste trikkidega eesmärgiga viimase populaarsust alla tõmmata, paneb küll ajakirjaniku tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Ma ei nimetaks Juhan Partsi poolt ettevalmistatud ja nüüd juba üle kahe kuu Reformierakonna vastuseisu tõttu pidurdunud ettevõtluse toetamise paketti trikiks. Lihtsalt varsti ei ole enam neid ettevõtjaid, kellele seda toetust anda. Samuti on raske trikiks nimetada ettvõtjaid toetava täiendkoolituse erisoodustusmaksust vabastamist. Ja kindlasti ei ole trikitamine haldusreform, kuid see on asi, mis on stopanud juba kümme aastat ja kahjuks ei ole näha erilist julgust edasi liikumiseks. Andke andeks, et me ei lase ka oma koalitsioonipartneritel mõnusalt peesitada, praegune süvenev kriis vajab otsusi, millest jah, enamus on kindlasti ebapopulaarsed.

Mis puudutab aga ettevõtluse toetamise paketti või täiendkoolituse erisoodustuse vabastust, siis teen väikese vihje - kui Reformierakond lõpetaks nende otsuste pidurdamise, oleks see samm oma maine parandamise poole, eriti ettevõtjate silmis.