President Ilvese sõnul on tal kahju, et haldusreformi vajalikkus pole leidnud väärilist kohta valimisteks valmistuvate erakondade platvormides ja nii pole sellest teemast peaaegu üldse kuulda ka käimasolevas valimiskampaanias.
Olen presidendiga nõus, kuna haldusreform on tugevalt välja toodud vaid IRLi programmis. Tuletan meelde, et me oleme erakond, mis proovis haldusreformi ellu viia ka selle valitsuse ajal, kuid partnerid leidsid selle liiga ebapopulaarse olevat. IRLi teeb murelikuks, et KOVide tulubaas on nõrk ning inimesed, kes igapäevaselt enamuse oma tulumaksust koduvalda maksavad, ei saa üle Eesti tegelikult ühtlast teenust.
"Selle teemaga sisuline tegelemine ja tõele näkku vaatamine valimispäeval hääli juurde ei too. Pigem võtab vähemaks," rääkis riigipea. "Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist. Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades."
Loodan, et uus valitsuskoalitsioon omab julgust IRLi haldusreformi kava ellu viia. Haldusreform ei ole uute piiride tõmbamine ja valdade jagamine vaid sisuline, inimeste elukvaliteeti parandav suur reform. Ja see kava ei kaota inimeste kohalikku identiteeti ega omapära vaid annab neile kvaliteetse teenuse vaatamata elukoha kaugusest peallinnast.
kolmapäev, 16. veebruar 2011
teisipäev, 8. veebruar 2011
Ärge muutke Jõksi peibutuspardiks
Sotsid ja Rahvaliit on kasutusele võtnud kampaanianipi, mis kompenseeriks oma lühikest pinki ja sõidaks avaliku elu tegelaste populaarsuse peal. Allar Jõks, kes on olnud kõige suurem erakonnastamise hukkamõistja, on tõmmatud kahe erakonna meelehelitlikku kampaaniasse.
Mul on ettepanek, et sotsid ja rahvaliit võiks Allar Jõksi rahule jätta ning keskenduda sisulistele debattidele. Jõksi ei tohi tõmmata päevapoliitilisse kemplusesse. IRL näeb Jõksi sõltumatu professionaalina kas õiguskantsleri või riigikohtu esimehe ametis. Meie toetus on selleks olemas.
Sotsid, kes on senimaani teisi kritiseerinud peibutuspartide kasutamise pärast, on täna asunud ise samale teele. Europarlamendi liikme Ivari Padari kõrval üritatakse ära kasutada ka Allar Jõksi.
Mul on ettepanek, et sotsid ja rahvaliit võiks Allar Jõksi rahule jätta ning keskenduda sisulistele debattidele. Jõksi ei tohi tõmmata päevapoliitilisse kemplusesse. IRL näeb Jõksi sõltumatu professionaalina kas õiguskantsleri või riigikohtu esimehe ametis. Meie toetus on selleks olemas.
Sotsid, kes on senimaani teisi kritiseerinud peibutuspartide kasutamise pärast, on täna asunud ise samale teele. Europarlamendi liikme Ivari Padari kõrval üritatakse ära kasutada ka Allar Jõksi.
teisipäev, 1. veebruar 2011
Toome Lennarti lennukuse tagasi
Riigi juurde kuulub bürokraatia. See peaks muutma asjad selgeks, üheselt mõistetavaks, et ei tekiks valearusaamu, mida meie ühise raha eest tehakse. Kuid viimaste aastate jooksul on inimesed erinevatelt elualadelt pöördunud küsimusega, kas me ei reguleeri end ise juba liiga üle? Kas meie bürokraatia ei ole juba liiga suureks paisunud, et hakkab reaalset elu lämmatama? Kas me ei kaota oma lennukust? Lennartmerilikku lennukust.
Kõikvõimalikele nõuetele ja aruandlusele vastamine muutub reaalsete küsimustega tegelevatele inimestele juba ülejõu käivaks ning hakkab pidurdama loomulikku arengut. Ma ei räägi siin riigihangetest, milles osalemine nõuab juba väga kõrgetasemelist juriidilist analüüsi. Ma räägin eelkõige kodanikualagatusest ning kolmandast sektorist, millel puudub heade ideede ellu viimiseks ressurss bürokraatiaga võitlemiseks.
Ma räägin oma kogemusest.
Olen viimasel ajal oma lastekoduga seoses kogenud riigipoolset tohutut bürokraatiat nii, et laste eest tegelikuks hoolitsemiseks ei jätku töötajatel enam aega. Mitu inimest tegeleb vaid paberite täitmise ning vaidlemisega, kas kõik vastab normidele. Paberimajanduse taga ei nähta enam reaalseid lapsi, inimesi, kellest me peaksime kasvatama riigile lojaalsed ja haritud kodanikke. Laps on kujunemas üheks ekselitabeli reaks ja paindlikud lahendused kaovad. Ja see on vaid pisikene lastekodu Tartus.
Äkki oleme ennast ise ülereguleerinud ja standardiseerinud ning peaksime riigis läbi viima nn euroauditi. Miks euroauditi? Kuna tavaliselt viidatakse euronõuetele, mis aga lähemal uurimisel osutub meie endi liigseks püüdlikuseks. Võibolla püüame me ise olla suuremad katoliiklased kui paavst ise, täites ja täiendades kõikvõimalikke regulatsioone.
Ma ei süüdusta siin ametnikke, kes peavadki usinalt täitma kehtivaid seadusi, määrusi ja korraldusi. Teatavasti ei ole ka ametniku leib enam nii pikk ja kindel kui mõned aastad tagasi ning hea ametnik peab täitma kõiki neid ettekirjutusi.
Minu ettepanek on sõnades lihtne kuid teostamiseks vajab see suurt pingutust. Eesti riik peaks läbi viima nn Euroauditi, vaadates üle kõikvõimalikud regulatsioonid, nende keerukuse ning vastavuse tegelike eluliste vajadustega. See on suur töö, kuid seni kiiresti ja efektiivselt tegutsenud väikeriik on muutumas aeglaseks bürokraatlikuks Euroopa riigiks. Erakorralised ja uudsed lahendused kaotavad elujõu ning ei saa kunagi teoks. Me oleme muutumas põhjalikult reguleeritud, bürokraatlikult igavaks ja halliks. Me kaotame oma lennu ja võlu, mis meid viimase paarikümne aasta jooksul on iseloomustanud. Veel praegugi on hea kuulata lugusid, kui loovalt näiteks üheksakümnendate alguses Lennart Meri meeskond töötas. Sellist lennukust oleks meile tagasi vaja.
Kõikvõimalikele nõuetele ja aruandlusele vastamine muutub reaalsete küsimustega tegelevatele inimestele juba ülejõu käivaks ning hakkab pidurdama loomulikku arengut. Ma ei räägi siin riigihangetest, milles osalemine nõuab juba väga kõrgetasemelist juriidilist analüüsi. Ma räägin eelkõige kodanikualagatusest ning kolmandast sektorist, millel puudub heade ideede ellu viimiseks ressurss bürokraatiaga võitlemiseks.
Ma räägin oma kogemusest.
Olen viimasel ajal oma lastekoduga seoses kogenud riigipoolset tohutut bürokraatiat nii, et laste eest tegelikuks hoolitsemiseks ei jätku töötajatel enam aega. Mitu inimest tegeleb vaid paberite täitmise ning vaidlemisega, kas kõik vastab normidele. Paberimajanduse taga ei nähta enam reaalseid lapsi, inimesi, kellest me peaksime kasvatama riigile lojaalsed ja haritud kodanikke. Laps on kujunemas üheks ekselitabeli reaks ja paindlikud lahendused kaovad. Ja see on vaid pisikene lastekodu Tartus.
Äkki oleme ennast ise ülereguleerinud ja standardiseerinud ning peaksime riigis läbi viima nn euroauditi. Miks euroauditi? Kuna tavaliselt viidatakse euronõuetele, mis aga lähemal uurimisel osutub meie endi liigseks püüdlikuseks. Võibolla püüame me ise olla suuremad katoliiklased kui paavst ise, täites ja täiendades kõikvõimalikke regulatsioone.
Ma ei süüdusta siin ametnikke, kes peavadki usinalt täitma kehtivaid seadusi, määrusi ja korraldusi. Teatavasti ei ole ka ametniku leib enam nii pikk ja kindel kui mõned aastad tagasi ning hea ametnik peab täitma kõiki neid ettekirjutusi.
Minu ettepanek on sõnades lihtne kuid teostamiseks vajab see suurt pingutust. Eesti riik peaks läbi viima nn Euroauditi, vaadates üle kõikvõimalikud regulatsioonid, nende keerukuse ning vastavuse tegelike eluliste vajadustega. See on suur töö, kuid seni kiiresti ja efektiivselt tegutsenud väikeriik on muutumas aeglaseks bürokraatlikuks Euroopa riigiks. Erakorralised ja uudsed lahendused kaotavad elujõu ning ei saa kunagi teoks. Me oleme muutumas põhjalikult reguleeritud, bürokraatlikult igavaks ja halliks. Me kaotame oma lennu ja võlu, mis meid viimase paarikümne aasta jooksul on iseloomustanud. Veel praegugi on hea kuulata lugusid, kui loovalt näiteks üheksakümnendate alguses Lennart Meri meeskond töötas. Sellist lennukust oleks meile tagasi vaja.
Tellimine:
Postitused (Atom)