Kõne riigile oluliselt tähtsa küsimuse arutlelult Riigikogus.
Eesti rahvas on viimase kahekümne aasta jooksul teinud tõsiseid pingutusi oma rahvusriigi ülesehitamise nimel. Nii, nagu president Ilves on öelnud, oleme me täna üks kõige integreeritum riik põhjamaades, kuuludes NATO-sse, Euroopa Liitu, eurotsooni ja teistesse
lääne demokraatia põhimõtteid järgivatesse organisatsioonidesse. Selle eesmärgiks on olnud tagada oma riigi olemasolu ja julgeolek, milles täna enam keegi enam ei kahtle.
Järgmise nelja aasta jooksul on meie eesmärgiks muuta riik hoolivamaks oma inimeste suhtes.
Majanduskasv tuleb rakendada just meie enda inimeste toimetuleku, parema hariduse ning seeläbi suurema konkurentsivõime saavutamiseks. Majanduskasvule rajatud pensionitõus, Emapension ja tasuta kõrgharidus on vaid mõned näited nendest sammudes, mis kannavad endas hoolivuse sõnumit.
Korras riigi rahandus ja jõudsalt kosuv majandus on aluseks, mille peale saame ehitada oma inimestest hooliva riigi. Järgmise nelja aasta valitsemiskava aluseks on just need põhimõtted, millele tuginedes on võimalik majanduskriisist väljuvale riigile anda uus hingamine.
Korras rahandus- ja eelarvepoliitika sihtmärgiks on eelarve ülejäägi saavutamine aastaks 2014.
Ettevõtluse edendamiseks peame vähendama eelkõige tööjõukuludega seotud maksukoormust, langetades töötukindlustusmakset ning üksikisiku tulumaksu ja seades kõrgepalgalistele töökohtadele sotsiaalmaksu lae.
Hinnatõusu surve vähendamiseks peredele kaotame kodualuse maamaksu kogu Eestis.
Head kolleegid.
Meie ülesanne ei ole elada vaid neli aastat korraga valimistest valimisteni vaid meie kohustuseks on vaadata kaugemale tulevikku.
Ajal, mil Euroopa riigid vaevlevad võlalõksus, peame meie tegema otsuseid tulevikuks.
Seepärast on tasakaalus eelarve poliitika põhimõte vaja sätestada riigieelarve baasseaduses, et ka tulevaste võimalike raskuste ja kriiside jaoks valmistuda.
Riik peab headele aegadel koguma piisavalt reserve, et majandustsükli kehvemad aastad laenu võtmata üle elada. See on tavaline talupojatarkus.
Riigieelarve baasseaduse muutmise eesmärk on kehtestada reegel, et riik ei tohi kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. See tähendab, et riigi tulud ja kulud peavad igal tavapärasel aastal, kui majandus kasvab, olema vähemalt tasakaalus ilma laenudeta.
Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada enam kui ta teenib tulusid, kuid seda vaid kogutud reservide arvel. Eelarvepuudujäägi ülempiiriks on sel juhul Maastrichti kriteeriumites sätestatud kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellisel juhul tuleb eelarvedefitsiidi
finantseerimiseks kulutatud reservid järgneva kuue aasta jooksul taastada.
Uueks ideeks on anda Riigikogule lisaks iga-aastase eelarve kinnitamisele ka roll riigi keskpika eelarvepoliitika kujundamisel, sätestades valitsuse kuludele ülempiirid järgmiseks neljaks eelarveaastaks lähtudes majanduse olukorrast. See tähendab, et Riigieelarve kulud määratakse ette neljaks aastaks vastavalt riigieelarve tsükliliselt tasandatud tulude ja kulude prognoosile.
Antud ülempiiride kinnitamisel oleks Riigikogu oma otsustes vaba, kuid on soovitav ja mõistlik, et Riigikogu tugineks oma otsuse tegemisel valitsusest sõltumatute ekspertide hinnangutele majanduskasvule ning eelarve tulude ja kulude prognoosidele.
Oleme seisukohal, et jooksvateks kuludeks laenu ei võeta.
Valitsuse aktiivse laenamise toetamiseks on väidetud, et valitsuse tulusid ületavad ja laenude arvelt tehtavad täiendavad kulutused, kui need on tehtud targalt, toovad riigile pikemas vaates tagasi piisavalt maksutulu, et maksta võlad tagasi. Praktika on siiski näidanud, et
erinevate argumentide toel kogutud võlakoorem ei ole oluliselt vähenenud üheski riigis. Sisuliselt on tegemist olnud maksukoormuse tõusu edasilükkamisega tulevastele põlvedele.
Samuti tähendab suure võlakoorma teenindamine ja tagasimaksmine riigile ja riigieelarvele olulisi kulusid. Näiteks Maastrichti kriteeriumitega sätestatud maksimaalne võlakoormus 60% SKT-st tähendab olukorras, kus riigi kulutused on 40% SKT-st seda, et ainuüksi
intressimaksed moodustavad sama suuri kulutusi, kui lähevad täna kõigiks õpetajate palkadeks või kaitseväele.
Need numbrid on piisavad, et mõista, miks riigid oma laenukoormust enamasti vähendada ei suuda ja miks laenukoormust ei ole lõputult võimalik suurendada – riigil lihtsalt võivad ühel
hetkel puududa võimalused laenu teenindamiseks rääkimata tagasimaksmisest. Halvim on olukord, kus ka intressimaksete tasumiseks tuleb võtta laenu.
Kõigele eelnevale tuginedes soovime eelarve tasakaalu põhimõtte sätestada riigieelarve baasseaduses ka tulevaste valitsuste jaoks.
Lugupeetud riigikogu.
Tasakaalus riigieelarve, madal laenukoormus ja konservatiivne rahanduspoliitika ei ole eesmärgiks omaette. Eesmärgiks on neid vahendeid kasutades pöörata Eesti riigi majandus jõudsale kasvule ja see rakendada läbi hooliva ja tulevikku suunatud poliitika oma inimeste heaolu saavutamiseks.
