kolmapäev, 15. detsember 2010

Ärme lõhume töötavat riigikaitset

93% inimesi ei saa eksida. Just nii palju inimesi arvab, et noormehed peaksid ajateenistuse läbi tegema, mistõttu ma pidasin seda teemat juba ammu surnuks ja maha maetuks. Ja nüüd, ootamatult, tuleb Reformierakond uuesti välja ideega, et tuleks palgaarmeele üle minna, tuleks hakata lõhkuma riigikaitse hästi töötavat süsteemi, mida toetavad nii rahvas kui ka ülejäänud erakonnad.

Miks palgaarmee on halb ja miks ajateenistusel põhinev reservarmee on meie julgeoleku palju parem tagaja? Ajateenistus võimaldab välja õpetada kümneid tuhandeid reservväelasi, keda on võimalik sõja või tõsise kriisi ajal mobiliseerida riiki kaitsma. Ajateenistus ise on lihtsalt sõduriks õppimise koolitus, pärast seda värskendatakse oskusi reservõppekogunemistel. Rahu ajal reservväelased kaitseväe palgal pole, mis hoiab kokku raha, mida saab kulutada relvadele ja varustusele. Üsna konservatiivselt võib öelda, et reservarmee süsteem võimaldab sõja ajal Eesti jaoks vähemalt kümme korda tugevamat sõjaväge kui palgaarmee.

Alatoidetud vaenlased

Gruusia sõjas saatis Venemaa lahinguväljale 15 000 – 20 000 meest. Kunagi miljoneid mehi sõjaväljal hoida suutnud Suurbritannia sõdib Afganistanis alla
10 000 mehega, sest rohkemaks pole jaksu. USA jaoks oli Iraagis 160 000 mehe hoidmine juba tohutu pingutus, hoolimata superriigi tohututest ressurssidest. Hiigelarmeed on kadunud, see tähendab, et Eesti võime mobiliseerida sõja korral kümneid tuhandeid tugeva motivatsiooniga, hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud mehi on arvestatav heidutus ükskõik kelle vastu.
Meie võimalikul ründajal, kelle nime me ei nimeta, on meie piiride lähedal kümneid tuhandeid sõdureid, kellest enamik on aga kehvalt toidetud ja dedovštšina all kannatavad ajateenijad.

Samas on sel riigil vana impeeriumi aegadest jäänud suur hulk soomustehnikat ja raskerelvastust. Valdav osa sellest on moraalselt vananenud ja tihti ka füüsiliselt kasutuskõlbmatu, ent tagavaraks oleva relvastuse tohutu mass tähendab, et meile ohtlikku relvastust on seal omajagu.

Samal ajal pole saladus, et buumi ajal oli Scoutspataljonis Eestis olemas ja sõdimiseks valmis jalaväelaste arv lähemal sajale kui tuhandele. Seda mõistagi esmaspäevast reedeni töötundidel. Elukutselisi kaitseväelasi endid on muidugi märksa rohkem, ent mereväelased, õhuväelased, staabiohvitserid ja laotöötajad ei lähe tankitõrjeraketiga Milan soomuskolonne peatama.

Kuna kaitseväelase elu pole meelakkumine, siis minu tagasihoidlikul hinnangul lahinguüksustes olevate jalaväelaste arvu suurendamine üle tuhande eeldab praeguse tööpuuduse taseme püsimist lõputult. Kui tööpuudus hakkab vähenema, oleme peagi tagasi seal, kus aastal 2007 ehk kasutuskõlblikku jalaväge ei pruugi olla rohkem kui paarsada meest. Seda olukorras, kus reservarmee võimaldaks mobiliseerida kümneid tuhandeid.

Mõnesaja jalaväelasega pole võimalik Eesti territooriumi kaitsta, sest need vähesed mehed pühitakse kiirelt soomuskolonnide teelt kõrvale. Nii väheste meestega ei suudeta tõenäoliselt isegi Tallinna linna kaitsta, mistõttu vastupanu joon tuleks tõmmata kuhugi kesklinna valitsusasutuste piirkonda. Seal saab siis pidada paar päeva lahinguid, mille lõpuks kaitsjad kangelaslikult maha tapetakse.

Jahvatame vaenlast

Reformierakondlased küll teevad viiteid Rambo-sugustele meestele, kes üksi suudavad tervet armeed võita, ent niisugused sõdurid elavad vaid filmis. Me peame arvestama vajadusega võidelda suure hulga soomustehnikaga, mis pole küll kõige moodsam, ent on siiski tappev. Soomustehnika vastu pole aga veel välja mõeldud kuulipildujasarnaseid relvi, mis võimaldaksid vähestel meestel kerge vaevaga palju masinaid hävitada.
Soomustehnikavastane võitlus, ükskõik kas lihtsalt ühekordsete tankitõrjelaskude või ülimoodsate rakettidega, on paljuski soomustehnika ühekaupa hävitamine. Sõdurite meeskond teeb oma lasu ära ja vahetab positsiooni, et teised soomusmasinad, neid toetav suurtükivägi ja õhuvägi neid hakklihaks ei teeks. Tugevama kolonni vastu polegi ühel meeskonnal tihti üle ühe tankitõrjelasu praktiline teha.

Reservarmee võimaldaks aga üsna kiirelt koondada kümneid tuhandeid mehi. Sel juhul võib paarisajameheline üksus varitseda kolonni, anda selle pihta kiirelt tuld ja hajuda metsa ära, enne kui vaenlane vastata jõuab. Reservarmee võimaldab lihtsalt mobiliseerida nii palju mehi, et mõne kilomeetri kaugusel oleks sama soomuskolonni ootamas teised varitsejad, esialgne üksus tuleks aga ka peatselt tee äärde tagasi uut vaenlaste kolonni jahtima. Nii jahvatatakse vaenlase väed vähehaaval puruks. Vastase soomuskolonne tuleb närida, mitte Eesti riigikaitset.

Reformierakondlased küll üritavad elukutseliste kaitseväelaste vähesusele vastata viitega Kaitseliidule, ent Kaitseliit sõltub oma meeste väljaõppes ajateenistusest, ilma selleta jääb kaitseliitlaste väljaõpe kiduraks.
Ajateenistusel on mõtet siis, kui ajateenijaid valmistatakse tõsimeeli ette selleks, et neid reservist tagasi kutsuda riiki kaitsma, kui selleks vajadus tekib. Teadmine, et seda tehes õpitakse riiki kaitsma, annab ka mudas roomamisele või lumehanges varitsuse harjutamisele teatava väärikuse. Reformierakond tahaks seda väärikust ära võtta, muutes ajateenistuse pikaks tööintervjuuks, et kaitsevägi saaks ajateenijate seast endale mehi valida.

Reformierakond üritab kõigepealt ajateenistusest lusikaga selle tuuma välja koukida, ja kui see tehtud, siis teatatakse, et ajateenistus on oma mõtte minetanud ja tuleb kaotada.

Nende valimiste ajal on vaid IRLil välja käidud rahvuslikke huve kaitsev riigikaitseprogramm. Vaid meie toetame ajateenistuse säilitamist ja kaitsekulutusi 2%tasemel SKTst. Nendele, kes hoolivad riigi kaitsest, peaks see olema kaalukas argument.

Kommentaare ei ole: