Riikliku Elatisabi Fondi idee

Toon siin välja seletuskirja 10. novembril algatatud eelnõu juurde.

Riigikogu IRLi fraktsioon andis menetlusse otsuse eelnõu, millega luua 1. jaanuariks 2016. aastaks riiklik elatisabi fond. Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanema leibkonnas ning paljudel juhtudel ei ole neile tagatud lahus elava vanema poolt makstava elatise kättesaadavus. Üksikvanema leibkonnas elavad lapsed on ka majanduslikult kõige keerulisemas olukorras olevad ühiskonna liikmed, mistõttu nende arenguvõimalused on piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega leibkondadest üksikvanema leibkondi 24% (55 665 alaealist last). Üksinda last kasvatavaks vanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanema leibkondadest on üksikemasid 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasasid 8% (2808 leibkonda). Üksikvanema leibkondadest elas 2012 aastal suhtelises vaesuses 41% ja absoluutses vaesuses koguni 23%.

Elatisraha määramiseks on üksinda last kasvataval vanemal võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning elatisraha määramisel ei pruugi alati olla tagatud elatisraha reaalne saamine. Elatisraha kättesaamine on jäetud last kasvatava vanema õlule, mis paneb tema leibkonnas kasvava lapse veelgi keerulisemasse olukorda. Vanemal on võimalus anda nõue sissenõudmiseks kohtutäiturile, kuid praktikas ei ole ka läbi selle tagatud elatisraha reaalne maksmine. Nende isikute arv, kes hoiavad elatisraha maksmisest kõrvale, on aastate jooksul kasvanud. Justiitsministeeriumi andmetel teevad kohtud igal aastal elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Käesoleva aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.

Seisuga 10.11.2014 on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel avaldatud elatise võlgnike nimekirjas 643 võlgnikku. Sellesse nimekirja kantakse võlgnikud juhul, kui elatise nõue on olnud täitemenetluses sissenõutav üle 60 päeva ning sissenõudja annab avaldamiseks nõusoleku. Nimekirjas olevate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. Kehtiv elatisabi seadus näeb ette 90-paevase riikliku elatisabi maksmise perioodi. See ei ole piisav lapse ülalpidamiskulude katmiseks elatisraha määramise menetluse ajal, sest sageli võtab kohtumenetlus kauem aega. Ka pärast elatisraha määramist ei pruugi kohustatud isik elatisraha maksma hakata. Elatise mittemaksmise puhul on võimalik pöörduda politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid praktikas kasutatakse seda vähe ning senised kohtulahendid ei ole olnud sellise mõjuga, et sundida elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid oma kohustust täitma. Justiitsministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega tõhustatakse elatisraha määramise menetlust ning tugevdatakse mõjutusvahendeid elatisraha maksmiseks kõrvale hoidvate isikute suhtes. Samas võivad vastavad meetmed tekitada olukorra, kus vanemate vahelised pinged suurenevad veelgi ning lapse olukord pigem halveneb.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatab Riigikogu otsuse eelnõu “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele”, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja rakendada 2016. aasta 1. jaanuariks elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Süsteem peab hõlmama riikliku institutsiooni loomist, mis maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuab selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt. Riikliku institutsiooni all peab IRL-i fraktsioon silmas Riikliku Elatisabi Fondi (edaspidi Fond) loomist, mille ülesanne on tagada lapsele määratud elatisabi õigeaegne maksmine vähemalt miinimummääras, milleks elatisabi seaduse järgi on pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast. Kui pooled on kokku leppinud väiksemas summas, maksab Fond lapsele välja vastavalt kokkuleppes ettenähtud summa. Fond tasub lapsele määratud elatist neile, kes seda kohustatud isikult ei saa. Samas tekib Fondil nõudeõigus ülalpidamiskohustuse rikkuja isiku suhtes.

Fondi toimimispõhimõte peab olema õiglane nii lapsega koos elava kui ka lapsest lahus elava vanema suhtes. Erinevate uuringute alusel toetab Eestis elatisraha garanteerimise lahenduse loomist tugev enamik ühiskonnast. Poolehoidu on väljendanud nii üksinda last kasvatavate vanemate eest seisvad organisatsioonid kui ka lapsest lahus elavaid vanemaid esindavad organisatsioonid. Ühiselt on leitud, et Eestis hetkel toimiv süsteem ei ole lapsesõbralik ning ei toeta ka vanemaid probleemide lahendamisel.

Teistes riikides on elatisraha garanteerimise süsteem ennast õigustanud. Näiteks Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Rootsis on loodud võimalused elatise tagamiseks juhul, kui lahus elav vanem ei saa maksta või keeldub elatist maksmast. Sellised institutsioonid kuuluvad riigiametite juurde või on loodud eraldi juriidiliste kehadena. Erinevate riikide süsteemid erinevad, kuid nende toimimise alused on sarnased. Riik on võtnud endale aktiivse rolli maksmata elatisrahade sissenõudmisel ning samal ajal garanteerib lapsele vähemalt miinimumtasemel igakuise elatisraha väljamakse. Sellisel juhul väheneb oluliselt vaesuses elavate laste arv, väheneksid suure tõenäosusega ka lapse lahkuläinud vanemate vahelised pinged, kuna just elatisraha vaidlused on üks vanematevahelise võimuvõitluse peamisi tüliallikaid. Pingete keerises ning raskes majanduslikus olukorras ei ole tagatud lapsele võimalus vajalikuks arenguks. Soomes võib lapsega koos elav vanem pöörduda elatisabi maksmiseks vastava institutsiooni poole juba elatismakse hilinemisele järgneval päeval. Rootsis tehakse väljamakse pärast 1 kuu pikkust ooteaega. Rootsis on parandanud elatisraha garanteerimise süsteem maksete laekumist ning 90% maksetest tuleb riigile omakorda tagasi. Soomes laekub raha fondi tagasi 65% juhtudel.

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada eelpool kirjeldatud põhimõtetele tuginedes välja elatisraha väljamaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks koos Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud lahendustega lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada vastav eelnõu välja ning rakendada Riiklik Elatisabi Fond tegevusse 2016. aasta 1. jaanuarist.

 Samal teemal Delfis.