Tänane päev näitas, et Keskerakond on lõhestunud ja seekord tõsiselt. Ühel pool on endised Savisaare siseringi tipp-poliitikud Seppik, Vare, Laanet ja Ratas ning teiselpool "Tankistide komisjoni" sõdurid Sepp, Klandorf ja Reps.
Savisaare skandaal on suuresti põhjustatud sellest, et pea kõik demokraatlikud jõud on välistanud temaga igasuguse koostöö. Tänaseks ka sotsid. See aga tähendab, et riigi tasemel valitsemise juurde ei ole Keskerakonnal enam asja. Kuid mis näoga peavad seda pealt vaatama juba neljandat aastat opositsioonis istuvad Ratas, Varek, Laanet, Simson, Seppik ja teised keskerakondlased, kes ainult ühe mehe piiramatu võimuambitsiooni ning küündimatuse tõttu peavad oma parimad ja viljakamad aastad mööda saatma teda kiites ja pinki nühkides. Tean, et nad on võimekad inimesed, kuid igal kannatusel on ka piirid.
Täna on Keskerakonal võimalus hakata totaalsest isolatsioonist teed välja raiuma. Selleks sammuks on Savisaare taandumine kõikidelt juhtpositsioonidelt. Seda aga ei juhtu. Selle asemel on moodustatud "Tankistide komisjon", kelle ülesandeks on võita Savisaarele aega mobiliseerimaks täisusklikud keskerakondlased võimalikuks kongressiks.
Teiseks võimaluseks on see, et endine Savisaare sisering suudab siiski organiseerida piisavalt demokraatlikult mõtlevaid inimesi ning muutus ellu kutsuda Savisaare mahavõtmisega.
Kummaline on siin tõmmata paralleeli Valgevene valimistega, kuid millegipärast tuleb see pilt silme ette. Soovin Seppikule, Varele, Ratasele ja Laanetile paremat põlve kui nendele viiele opositsiooni presidendikandidaadile, kes Lukashenka käest alandavalt ning haledalt tänaval peksa said.
kolmapäev, 22. detsember 2010
Savisaare umbusaldamine võib saada keskerakondlaste toetuse
Skandaal Savisaare ümber on suure tõenäosusega alguse saanud Keskerakonnast endast, kuna ka seal on tema tegevus paljudel kopsu üle maksa ajanud. Ja seda tema päris siseringi inimeste seas.
Seepärast on tõenäoline, et IRLi algatatud umbusaldusavaldus Tallinna linnapale ka reaalselt läbi läheb, kuna kõik teised poliitilised jõud suure tõenäosusega seda toetavad. Tegelik õnnestumine sõltub siin aga sotsidest, kui suurt mõju nad tegelikult linnavõimul olles omavad.
Edgari jätkamine Keskerakonna esimehena tundub avalikkusele samuti suure küsimärgina, kuid teades tema senist absoluutse võimu rakendamise stiilis juhtimis, siis Savisaare mahavõtmine ilma tema enda soovita on ebatõenäoline.
Kuid kui Savisaar on eest läinud, puhkeb võimujagamise tüli, mis on eriti iseloomulik autoritaarse juhi kadumise puhul. Viimaseaja näiteks on Rahvaliidu kadumine pärast Villu Reiljani tagasiastumist.
Seepärast on tõenäoline, et IRLi algatatud umbusaldusavaldus Tallinna linnapale ka reaalselt läbi läheb, kuna kõik teised poliitilised jõud suure tõenäosusega seda toetavad. Tegelik õnnestumine sõltub siin aga sotsidest, kui suurt mõju nad tegelikult linnavõimul olles omavad.
Edgari jätkamine Keskerakonna esimehena tundub avalikkusele samuti suure küsimärgina, kuid teades tema senist absoluutse võimu rakendamise stiilis juhtimis, siis Savisaare mahavõtmine ilma tema enda soovita on ebatõenäoline.
Kuid kui Savisaar on eest läinud, puhkeb võimujagamise tüli, mis on eriti iseloomulik autoritaarse juhi kadumise puhul. Viimaseaja näiteks on Rahvaliidu kadumine pärast Villu Reiljani tagasiastumist.
kolmapäev, 15. detsember 2010
Ärme lõhume töötavat riigikaitset
93% inimesi ei saa eksida. Just nii palju inimesi arvab, et noormehed peaksid ajateenistuse läbi tegema, mistõttu ma pidasin seda teemat juba ammu surnuks ja maha maetuks. Ja nüüd, ootamatult, tuleb Reformierakond uuesti välja ideega, et tuleks palgaarmeele üle minna, tuleks hakata lõhkuma riigikaitse hästi töötavat süsteemi, mida toetavad nii rahvas kui ka ülejäänud erakonnad.
Miks palgaarmee on halb ja miks ajateenistusel põhinev reservarmee on meie julgeoleku palju parem tagaja? Ajateenistus võimaldab välja õpetada kümneid tuhandeid reservväelasi, keda on võimalik sõja või tõsise kriisi ajal mobiliseerida riiki kaitsma. Ajateenistus ise on lihtsalt sõduriks õppimise koolitus, pärast seda värskendatakse oskusi reservõppekogunemistel. Rahu ajal reservväelased kaitseväe palgal pole, mis hoiab kokku raha, mida saab kulutada relvadele ja varustusele. Üsna konservatiivselt võib öelda, et reservarmee süsteem võimaldab sõja ajal Eesti jaoks vähemalt kümme korda tugevamat sõjaväge kui palgaarmee.
Alatoidetud vaenlased
Gruusia sõjas saatis Venemaa lahinguväljale 15 000 – 20 000 meest. Kunagi miljoneid mehi sõjaväljal hoida suutnud Suurbritannia sõdib Afganistanis alla
10 000 mehega, sest rohkemaks pole jaksu. USA jaoks oli Iraagis 160 000 mehe hoidmine juba tohutu pingutus, hoolimata superriigi tohututest ressurssidest. Hiigelarmeed on kadunud, see tähendab, et Eesti võime mobiliseerida sõja korral kümneid tuhandeid tugeva motivatsiooniga, hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud mehi on arvestatav heidutus ükskõik kelle vastu.
Meie võimalikul ründajal, kelle nime me ei nimeta, on meie piiride lähedal kümneid tuhandeid sõdureid, kellest enamik on aga kehvalt toidetud ja dedovštšina all kannatavad ajateenijad.
Samas on sel riigil vana impeeriumi aegadest jäänud suur hulk soomustehnikat ja raskerelvastust. Valdav osa sellest on moraalselt vananenud ja tihti ka füüsiliselt kasutuskõlbmatu, ent tagavaraks oleva relvastuse tohutu mass tähendab, et meile ohtlikku relvastust on seal omajagu.
Samal ajal pole saladus, et buumi ajal oli Scoutspataljonis Eestis olemas ja sõdimiseks valmis jalaväelaste arv lähemal sajale kui tuhandele. Seda mõistagi esmaspäevast reedeni töötundidel. Elukutselisi kaitseväelasi endid on muidugi märksa rohkem, ent mereväelased, õhuväelased, staabiohvitserid ja laotöötajad ei lähe tankitõrjeraketiga Milan soomuskolonne peatama.
Kuna kaitseväelase elu pole meelakkumine, siis minu tagasihoidlikul hinnangul lahinguüksustes olevate jalaväelaste arvu suurendamine üle tuhande eeldab praeguse tööpuuduse taseme püsimist lõputult. Kui tööpuudus hakkab vähenema, oleme peagi tagasi seal, kus aastal 2007 ehk kasutuskõlblikku jalaväge ei pruugi olla rohkem kui paarsada meest. Seda olukorras, kus reservarmee võimaldaks mobiliseerida kümneid tuhandeid.
Mõnesaja jalaväelasega pole võimalik Eesti territooriumi kaitsta, sest need vähesed mehed pühitakse kiirelt soomuskolonnide teelt kõrvale. Nii väheste meestega ei suudeta tõenäoliselt isegi Tallinna linna kaitsta, mistõttu vastupanu joon tuleks tõmmata kuhugi kesklinna valitsusasutuste piirkonda. Seal saab siis pidada paar päeva lahinguid, mille lõpuks kaitsjad kangelaslikult maha tapetakse.
Jahvatame vaenlast
Reformierakondlased küll teevad viiteid Rambo-sugustele meestele, kes üksi suudavad tervet armeed võita, ent niisugused sõdurid elavad vaid filmis. Me peame arvestama vajadusega võidelda suure hulga soomustehnikaga, mis pole küll kõige moodsam, ent on siiski tappev. Soomustehnika vastu pole aga veel välja mõeldud kuulipildujasarnaseid relvi, mis võimaldaksid vähestel meestel kerge vaevaga palju masinaid hävitada.
Soomustehnikavastane võitlus, ükskõik kas lihtsalt ühekordsete tankitõrjelaskude või ülimoodsate rakettidega, on paljuski soomustehnika ühekaupa hävitamine. Sõdurite meeskond teeb oma lasu ära ja vahetab positsiooni, et teised soomusmasinad, neid toetav suurtükivägi ja õhuvägi neid hakklihaks ei teeks. Tugevama kolonni vastu polegi ühel meeskonnal tihti üle ühe tankitõrjelasu praktiline teha.
Reservarmee võimaldaks aga üsna kiirelt koondada kümneid tuhandeid mehi. Sel juhul võib paarisajameheline üksus varitseda kolonni, anda selle pihta kiirelt tuld ja hajuda metsa ära, enne kui vaenlane vastata jõuab. Reservarmee võimaldab lihtsalt mobiliseerida nii palju mehi, et mõne kilomeetri kaugusel oleks sama soomuskolonni ootamas teised varitsejad, esialgne üksus tuleks aga ka peatselt tee äärde tagasi uut vaenlaste kolonni jahtima. Nii jahvatatakse vaenlase väed vähehaaval puruks. Vastase soomuskolonne tuleb närida, mitte Eesti riigikaitset.
Reformierakondlased küll üritavad elukutseliste kaitseväelaste vähesusele vastata viitega Kaitseliidule, ent Kaitseliit sõltub oma meeste väljaõppes ajateenistusest, ilma selleta jääb kaitseliitlaste väljaõpe kiduraks.
Ajateenistusel on mõtet siis, kui ajateenijaid valmistatakse tõsimeeli ette selleks, et neid reservist tagasi kutsuda riiki kaitsma, kui selleks vajadus tekib. Teadmine, et seda tehes õpitakse riiki kaitsma, annab ka mudas roomamisele või lumehanges varitsuse harjutamisele teatava väärikuse. Reformierakond tahaks seda väärikust ära võtta, muutes ajateenistuse pikaks tööintervjuuks, et kaitsevägi saaks ajateenijate seast endale mehi valida.
Reformierakond üritab kõigepealt ajateenistusest lusikaga selle tuuma välja koukida, ja kui see tehtud, siis teatatakse, et ajateenistus on oma mõtte minetanud ja tuleb kaotada.
Nende valimiste ajal on vaid IRLil välja käidud rahvuslikke huve kaitsev riigikaitseprogramm. Vaid meie toetame ajateenistuse säilitamist ja kaitsekulutusi 2%tasemel SKTst. Nendele, kes hoolivad riigi kaitsest, peaks see olema kaalukas argument.
Miks palgaarmee on halb ja miks ajateenistusel põhinev reservarmee on meie julgeoleku palju parem tagaja? Ajateenistus võimaldab välja õpetada kümneid tuhandeid reservväelasi, keda on võimalik sõja või tõsise kriisi ajal mobiliseerida riiki kaitsma. Ajateenistus ise on lihtsalt sõduriks õppimise koolitus, pärast seda värskendatakse oskusi reservõppekogunemistel. Rahu ajal reservväelased kaitseväe palgal pole, mis hoiab kokku raha, mida saab kulutada relvadele ja varustusele. Üsna konservatiivselt võib öelda, et reservarmee süsteem võimaldab sõja ajal Eesti jaoks vähemalt kümme korda tugevamat sõjaväge kui palgaarmee.
Alatoidetud vaenlased
Gruusia sõjas saatis Venemaa lahinguväljale 15 000 – 20 000 meest. Kunagi miljoneid mehi sõjaväljal hoida suutnud Suurbritannia sõdib Afganistanis alla
10 000 mehega, sest rohkemaks pole jaksu. USA jaoks oli Iraagis 160 000 mehe hoidmine juba tohutu pingutus, hoolimata superriigi tohututest ressurssidest. Hiigelarmeed on kadunud, see tähendab, et Eesti võime mobiliseerida sõja korral kümneid tuhandeid tugeva motivatsiooniga, hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud mehi on arvestatav heidutus ükskõik kelle vastu.
Meie võimalikul ründajal, kelle nime me ei nimeta, on meie piiride lähedal kümneid tuhandeid sõdureid, kellest enamik on aga kehvalt toidetud ja dedovštšina all kannatavad ajateenijad.
Samas on sel riigil vana impeeriumi aegadest jäänud suur hulk soomustehnikat ja raskerelvastust. Valdav osa sellest on moraalselt vananenud ja tihti ka füüsiliselt kasutuskõlbmatu, ent tagavaraks oleva relvastuse tohutu mass tähendab, et meile ohtlikku relvastust on seal omajagu.
Samal ajal pole saladus, et buumi ajal oli Scoutspataljonis Eestis olemas ja sõdimiseks valmis jalaväelaste arv lähemal sajale kui tuhandele. Seda mõistagi esmaspäevast reedeni töötundidel. Elukutselisi kaitseväelasi endid on muidugi märksa rohkem, ent mereväelased, õhuväelased, staabiohvitserid ja laotöötajad ei lähe tankitõrjeraketiga Milan soomuskolonne peatama.
Kuna kaitseväelase elu pole meelakkumine, siis minu tagasihoidlikul hinnangul lahinguüksustes olevate jalaväelaste arvu suurendamine üle tuhande eeldab praeguse tööpuuduse taseme püsimist lõputult. Kui tööpuudus hakkab vähenema, oleme peagi tagasi seal, kus aastal 2007 ehk kasutuskõlblikku jalaväge ei pruugi olla rohkem kui paarsada meest. Seda olukorras, kus reservarmee võimaldaks mobiliseerida kümneid tuhandeid.
Mõnesaja jalaväelasega pole võimalik Eesti territooriumi kaitsta, sest need vähesed mehed pühitakse kiirelt soomuskolonnide teelt kõrvale. Nii väheste meestega ei suudeta tõenäoliselt isegi Tallinna linna kaitsta, mistõttu vastupanu joon tuleks tõmmata kuhugi kesklinna valitsusasutuste piirkonda. Seal saab siis pidada paar päeva lahinguid, mille lõpuks kaitsjad kangelaslikult maha tapetakse.
Jahvatame vaenlast
Reformierakondlased küll teevad viiteid Rambo-sugustele meestele, kes üksi suudavad tervet armeed võita, ent niisugused sõdurid elavad vaid filmis. Me peame arvestama vajadusega võidelda suure hulga soomustehnikaga, mis pole küll kõige moodsam, ent on siiski tappev. Soomustehnika vastu pole aga veel välja mõeldud kuulipildujasarnaseid relvi, mis võimaldaksid vähestel meestel kerge vaevaga palju masinaid hävitada.
Soomustehnikavastane võitlus, ükskõik kas lihtsalt ühekordsete tankitõrjelaskude või ülimoodsate rakettidega, on paljuski soomustehnika ühekaupa hävitamine. Sõdurite meeskond teeb oma lasu ära ja vahetab positsiooni, et teised soomusmasinad, neid toetav suurtükivägi ja õhuvägi neid hakklihaks ei teeks. Tugevama kolonni vastu polegi ühel meeskonnal tihti üle ühe tankitõrjelasu praktiline teha.
Reservarmee võimaldaks aga üsna kiirelt koondada kümneid tuhandeid mehi. Sel juhul võib paarisajameheline üksus varitseda kolonni, anda selle pihta kiirelt tuld ja hajuda metsa ära, enne kui vaenlane vastata jõuab. Reservarmee võimaldab lihtsalt mobiliseerida nii palju mehi, et mõne kilomeetri kaugusel oleks sama soomuskolonni ootamas teised varitsejad, esialgne üksus tuleks aga ka peatselt tee äärde tagasi uut vaenlaste kolonni jahtima. Nii jahvatatakse vaenlase väed vähehaaval puruks. Vastase soomuskolonne tuleb närida, mitte Eesti riigikaitset.
Reformierakondlased küll üritavad elukutseliste kaitseväelaste vähesusele vastata viitega Kaitseliidule, ent Kaitseliit sõltub oma meeste väljaõppes ajateenistusest, ilma selleta jääb kaitseliitlaste väljaõpe kiduraks.
Ajateenistusel on mõtet siis, kui ajateenijaid valmistatakse tõsimeeli ette selleks, et neid reservist tagasi kutsuda riiki kaitsma, kui selleks vajadus tekib. Teadmine, et seda tehes õpitakse riiki kaitsma, annab ka mudas roomamisele või lumehanges varitsuse harjutamisele teatava väärikuse. Reformierakond tahaks seda väärikust ära võtta, muutes ajateenistuse pikaks tööintervjuuks, et kaitsevägi saaks ajateenijate seast endale mehi valida.
Reformierakond üritab kõigepealt ajateenistusest lusikaga selle tuuma välja koukida, ja kui see tehtud, siis teatatakse, et ajateenistus on oma mõtte minetanud ja tuleb kaotada.
Nende valimiste ajal on vaid IRLil välja käidud rahvuslikke huve kaitsev riigikaitseprogramm. Vaid meie toetame ajateenistuse säilitamist ja kaitsekulutusi 2%tasemel SKTst. Nendele, kes hoolivad riigi kaitsest, peaks see olema kaalukas argument.
esmaspäev, 6. detsember 2010
ERSO saab 5 miljonit lisaraha
Riigikogu rahanduskomisjonis olid täna arutusel viimased parandusettepanekud järgmise aasta riigieelarvesse. ERSO ümber toimuv on jõudnud niikaugele, et asutuse arved on arestitud, palgad välja maksmata ja projektide tulevik tume. Ei ole mõtet rääkidagi avalikust tülist maestro Neeme Järviga. Otsustasime rahanduskomisjonis Reformierakonna ja IRLi ettepanekul eraldada ERSOle 5 miljonit krooni lisaraha tegevustoetusteks. Vast saab see piinlik lugu lõpuks lahenduse.
Samas tuleb mainida ka muid positiivseid samme. Saarte praamiühendus sai 28,3 miljonit krooni lisaraha, et saarte elanike transport neile odavamaks muutuks.
Samuti sai toetuse õiguskantsleri taotlus laste ombutsmani sisseviimiseks ning KOVide kontrolli tõhustamiseks 6 miljoni krooniga. Ja häid ettepanekuid oli veelgi.
Ennen teist lugemist tõstsime toimetuleku piiri 1200 kroonini, kuid siis tegi Keskerakond möllu öö läbi.
Loodan, et seekord opositsioon toetab kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.
Samas tuleb mainida ka muid positiivseid samme. Saarte praamiühendus sai 28,3 miljonit krooni lisaraha, et saarte elanike transport neile odavamaks muutuks.
Samuti sai toetuse õiguskantsleri taotlus laste ombutsmani sisseviimiseks ning KOVide kontrolli tõhustamiseks 6 miljoni krooniga. Ja häid ettepanekuid oli veelgi.
Ennen teist lugemist tõstsime toimetuleku piiri 1200 kroonini, kuid siis tegi Keskerakond möllu öö läbi.
Loodan, et seekord opositsioon toetab kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.
esmaspäev, 15. november 2010
Reformi põhiteema ei ole enam majandus
Reformierakonna täna avalikustatud majandus- ja rahandusprogrammis ei ole midagi üllatavat. Head vanad lubadused, mis viimase nelja aasta jooksul on jäänud täitmata. Kui varem oli majandus- ja rahanduspoliitika reformierakonna trump, siis Kallase lahkumise järel on see teema järjest tahaplaanile vajumas ja nendel valimistel langenud Reformierakonna tähelepanu keskmest.
Samas tuletaks meelde, et töötukindlustus makse on täna tõstetud 4,2%! Praegu hakkab riik kriisist väljuma ning selle maksu alandamine ei pea ootama valimisi vaid saab teha ka enne. Juhiks oma partnerite tähelepanu sellele, et töötukindlustusmaksu tõstmine nii kõrgele tasemele on nullinud Reformierakonna põhilise valimislubaduse - tulumaksu alandamise. Täna on Eesti tööjõu maksustamise tase liiga kõrge, et olla konkurentsivõimaline. Seetõttu tuleks seda kiiremas korras langemata hakata ja siin on Reformierakonnale juba täna valituses parnter olemas.
Mis on aga saanud sotsiaalmaksu ülempiiri seadmisega? See on teema, mida viimase kahe aasta jooksul oleme pidevalt kuulnud ja ka selles küsimuses ei ole IRLil erimeelsusi, teeme ära!
Võibolla lisaks ühe teema, mida oleks tahtnud Reformierakonna valimislubadustes näha. Kuna noorte töötuse probleem on meil kõige tõsisem, siis tuleks nendele tööandjatele rakendada näiteks kaheaastast sotsiaalmaksu vabastust või alandust, kes noore inimese jaoks töökoha loob.
Kokkuvõteks tuleb öelda, et kui Reformierakonna programmist saaks tehtud töötukindlustusmakse alandamine kriisieelsele ajale, oleks ka juba kõva sõna. Selleks on meie toetus olemas.
Samas tuletaks meelde, et töötukindlustus makse on täna tõstetud 4,2%! Praegu hakkab riik kriisist väljuma ning selle maksu alandamine ei pea ootama valimisi vaid saab teha ka enne. Juhiks oma partnerite tähelepanu sellele, et töötukindlustusmaksu tõstmine nii kõrgele tasemele on nullinud Reformierakonna põhilise valimislubaduse - tulumaksu alandamise. Täna on Eesti tööjõu maksustamise tase liiga kõrge, et olla konkurentsivõimaline. Seetõttu tuleks seda kiiremas korras langemata hakata ja siin on Reformierakonnale juba täna valituses parnter olemas.
Mis on aga saanud sotsiaalmaksu ülempiiri seadmisega? See on teema, mida viimase kahe aasta jooksul oleme pidevalt kuulnud ja ka selles küsimuses ei ole IRLil erimeelsusi, teeme ära!
Võibolla lisaks ühe teema, mida oleks tahtnud Reformierakonna valimislubadustes näha. Kuna noorte töötuse probleem on meil kõige tõsisem, siis tuleks nendele tööandjatele rakendada näiteks kaheaastast sotsiaalmaksu vabastust või alandust, kes noore inimese jaoks töökoha loob.
Kokkuvõteks tuleb öelda, et kui Reformierakonna programmist saaks tehtud töötukindlustusmakse alandamine kriisieelsele ajale, oleks ka juba kõva sõna. Selleks on meie toetus olemas.
reede, 12. november 2010
Priimägi aidaku Keskerakonda
Vaadates eile õhtul „Kolmeraudse“ saatest Keskerakonna imagoloogi Linnar Priimäe rünnakut IRLi vastu tekkis mul tunne, et Keskerakond on IRLi ja meie 60 000 vastust toonud küsitluse pärast lihtsalt kade
Olen tegelikult Priimäe isiklikuks läinud rünnaku üle rõõmus, sest see näitab, et IRL on õigel teel. Oleme hakanud inimestega suhtlema, neid kuulama ning see näib Keskerakonnas ebakindlust tekitavat.
Nende kampaania on üles ehitatud isiklikele rünnakutele ning konfliktile, IRL otsib aga lahendusi probleemidele, mis inimestele tegelikult muret teevad – tööpuudus, hinnatõusud, hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Seda oli näha ka hiljutisel arutelul tasuta kõrghariduse kohta, kus Keskerakond ajas ümmargust juttu ega toetanud üleminekut tasuta kõrgharidusele.
Ka otsustas Riigikogu rahanduskomisjoni sellel nädalal külmutada presidendi, Riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palgad, mida toetasid kõik erakonnad peale Keskerakonna. Tundub, et nad on pea kaotanud.
Keskerakonnal pole valitsuse moodustamiseks partnereid. Nad võivad loota küll sotsidele, kuid on näha, et ka kahekesi saab neil olema raske enamust saavutada. Peaministri koht jääb nii või teisiti Savisaarele taas unistuseks, pole imestada, et Keskerakond närviline on.
Progresseeruva tulumaksu mantra kordamine tähendab Keskerakonnale aga kaotust. Eelmises valimisdebatis tehti see Keskerakonnale päris hästi selgeks. Ja kui vaadata uuringutes Keskerakonna püsivalijaid, siis astmelise tulumaksu teema pakub huvi vaid 3% nende valijatest.
Ma pole Primäele tema vihapurske pärast vihane, soovitan tal imagoloogina näha rohkem vaeva Keskerakonna nõustamisega, sest seda on neil hädasti vaja. Tegelikult saame me hästi läbi.
Olen tegelikult Priimäe isiklikuks läinud rünnaku üle rõõmus, sest see näitab, et IRL on õigel teel. Oleme hakanud inimestega suhtlema, neid kuulama ning see näib Keskerakonnas ebakindlust tekitavat.
Nende kampaania on üles ehitatud isiklikele rünnakutele ning konfliktile, IRL otsib aga lahendusi probleemidele, mis inimestele tegelikult muret teevad – tööpuudus, hinnatõusud, hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Seda oli näha ka hiljutisel arutelul tasuta kõrghariduse kohta, kus Keskerakond ajas ümmargust juttu ega toetanud üleminekut tasuta kõrgharidusele.
Ka otsustas Riigikogu rahanduskomisjoni sellel nädalal külmutada presidendi, Riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palgad, mida toetasid kõik erakonnad peale Keskerakonna. Tundub, et nad on pea kaotanud.
Keskerakonnal pole valitsuse moodustamiseks partnereid. Nad võivad loota küll sotsidele, kuid on näha, et ka kahekesi saab neil olema raske enamust saavutada. Peaministri koht jääb nii või teisiti Savisaarele taas unistuseks, pole imestada, et Keskerakond närviline on.
Progresseeruva tulumaksu mantra kordamine tähendab Keskerakonnale aga kaotust. Eelmises valimisdebatis tehti see Keskerakonnale päris hästi selgeks. Ja kui vaadata uuringutes Keskerakonna püsivalijaid, siis astmelise tulumaksu teema pakub huvi vaid 3% nende valijatest.
Ma pole Primäele tema vihapurske pärast vihane, soovitan tal imagoloogina näha rohkem vaeva Keskerakonna nõustamisega, sest seda on neil hädasti vaja. Tegelikult saame me hästi läbi.
kolmapäev, 10. november 2010
Fakt: Keskerakonna esidajad ei toetanud rahanduskomisjonis palkade külmutamist
Kadri Simson on andnud välja pressiteate, nagu oleks Keskerakond eilsel rahanduskomisjoni istungil toetanud ettepanekut riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise kohta. Komisjoni protokoll näitab kahjuks midagi muud.
Eilsel rahanduskomisjoni istungil sai riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise otsus 9 poolthäält 12st. Otsust toetasid IRLi, Reformierakonna, roheliste ja sotside esindajad. Keskerakonnal on seal kolm esindajat ja nemad külmutamise otsust ei toetanud.
See, et Keskerakond on olnud vastu riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kärpimisele, ei ole loomulikult mingi uudis. Kadri Simson ei peaks oma vaateid selles küsimuses eitama ja oma käitumist rahanduskomisjonis varjama.
Eilsel rahanduskomisjoni istungil sai riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise otsus 9 poolthäält 12st. Otsust toetasid IRLi, Reformierakonna, roheliste ja sotside esindajad. Keskerakonnal on seal kolm esindajat ja nemad külmutamise otsust ei toetanud.
See, et Keskerakond on olnud vastu riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kärpimisele, ei ole loomulikult mingi uudis. Kadri Simson ei peaks oma vaateid selles küsimuses eitama ja oma käitumist rahanduskomisjonis varjama.
Tellimine:
Postitused (Atom)