esmaspäev, 15. november 2010

Reformi põhiteema ei ole enam majandus

Reformierakonna täna avalikustatud majandus- ja rahandusprogrammis ei ole midagi üllatavat. Head vanad lubadused, mis viimase nelja aasta jooksul on jäänud täitmata. Kui varem oli majandus- ja rahanduspoliitika reformierakonna trump, siis Kallase lahkumise järel on see teema järjest tahaplaanile vajumas ja nendel valimistel langenud Reformierakonna tähelepanu keskmest.

Samas tuletaks meelde, et töötukindlustus makse on täna tõstetud 4,2%! Praegu hakkab riik kriisist väljuma ning selle maksu alandamine ei pea ootama valimisi vaid saab teha ka enne. Juhiks oma partnerite tähelepanu sellele, et töötukindlustusmaksu tõstmine nii kõrgele tasemele on nullinud Reformierakonna põhilise valimislubaduse - tulumaksu alandamise. Täna on Eesti tööjõu maksustamise tase liiga kõrge, et olla konkurentsivõimaline. Seetõttu tuleks seda kiiremas korras langemata hakata ja siin on Reformierakonnale juba täna valituses parnter olemas.

Mis on aga saanud sotsiaalmaksu ülempiiri seadmisega? See on teema, mida viimase kahe aasta jooksul oleme pidevalt kuulnud ja ka selles küsimuses ei ole IRLil erimeelsusi, teeme ära!

Võibolla lisaks ühe teema, mida oleks tahtnud Reformierakonna valimislubadustes näha. Kuna noorte töötuse probleem on meil kõige tõsisem, siis tuleks nendele tööandjatele rakendada näiteks kaheaastast sotsiaalmaksu vabastust või alandust, kes noore inimese jaoks töökoha loob.

Kokkuvõteks tuleb öelda, et kui Reformierakonna programmist saaks tehtud töötukindlustusmakse alandamine kriisieelsele ajale, oleks ka juba kõva sõna. Selleks on meie toetus olemas.

reede, 12. november 2010

Priimägi aidaku Keskerakonda

Vaadates eile õhtul „Kolmeraudse“ saatest Keskerakonna imagoloogi Linnar Priimäe rünnakut IRLi vastu tekkis mul tunne, et Keskerakond on IRLi ja meie 60 000 vastust toonud küsitluse pärast lihtsalt kade

Olen tegelikult Priimäe isiklikuks läinud rünnaku üle rõõmus, sest see näitab, et IRL on õigel teel. Oleme hakanud inimestega suhtlema, neid kuulama ning see näib Keskerakonnas ebakindlust tekitavat.

Nende kampaania on üles ehitatud isiklikele rünnakutele ning konfliktile, IRL otsib aga lahendusi probleemidele, mis inimestele tegelikult muret teevad – tööpuudus, hinnatõusud, hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Seda oli näha ka hiljutisel arutelul tasuta kõrghariduse kohta, kus Keskerakond ajas ümmargust juttu ega toetanud üleminekut tasuta kõrgharidusele.

Ka otsustas Riigikogu rahanduskomisjoni sellel nädalal külmutada presidendi, Riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palgad, mida toetasid kõik erakonnad peale Keskerakonna. Tundub, et nad on pea kaotanud.

Keskerakonnal pole valitsuse moodustamiseks partnereid. Nad võivad loota küll sotsidele, kuid on näha, et ka kahekesi saab neil olema raske enamust saavutada. Peaministri koht jääb nii või teisiti Savisaarele taas unistuseks, pole imestada, et Keskerakond närviline on.

Progresseeruva tulumaksu mantra kordamine tähendab Keskerakonnale aga kaotust. Eelmises valimisdebatis tehti see Keskerakonnale päris hästi selgeks. Ja kui vaadata uuringutes Keskerakonna püsivalijaid, siis astmelise tulumaksu teema pakub huvi vaid 3% nende valijatest.

Ma pole Primäele tema vihapurske pärast vihane, soovitan tal imagoloogina näha rohkem vaeva Keskerakonna nõustamisega, sest seda on neil hädasti vaja. Tegelikult saame me hästi läbi.

kolmapäev, 10. november 2010

Fakt: Keskerakonna esidajad ei toetanud rahanduskomisjonis palkade külmutamist

Kadri Simson on andnud välja pressiteate, nagu oleks Keskerakond eilsel rahanduskomisjoni istungil toetanud ettepanekut riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise kohta. Komisjoni protokoll näitab kahjuks midagi muud.

Eilsel rahanduskomisjoni istungil sai riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise otsus 9 poolthäält 12st. Otsust toetasid IRLi, Reformierakonna, roheliste ja sotside esindajad. Keskerakonnal on seal kolm esindajat ja nemad külmutamise otsust ei toetanud.

See, et Keskerakond on olnud vastu riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kärpimisele, ei ole loomulikult mingi uudis. Kadri Simson ei peaks oma vaateid selles küsimuses eitama ja oma käitumist rahanduskomisjonis varjama.

teisipäev, 9. november 2010

Kesikud blokivad eelarve oma palgatõusu saavutamiseks?

Riigikogu rahanduskomisjon saatis täna teiselel lugemisele 2011. aasta riigieelarve ja vaatas läbi 124 laekunud parandusettepanekut. Nagu koalitsioonis otsustatud, sai toetuse ettepanek kehtestada toiemetuleku piiriks 1200 krooni. Selle poolt olid kõik erakonnad ja tundub, et see jääb ka ainukeseks konsensuslikuks otsuseks selle eelarve menetluses.

Sellepeale on Keskerakond teatanud, et blokeerib eelarve vastuvõtmise ööistungitega!

Võibolla on põhjuseks otsus külmutada jätkuvalt presidendi, riigikogu liikmete ja tsiste kõrgete riigiametnike palgad, mis kehtiva seaduse järgi oleks mõnel juhul alates märtsist palku tõstnud pea 30%. Ajal, kui paljud on töötud ning palgad on vähenenud üle 20%, oleks sellise palgatõusu vastuvõtmine inimestele näkku sülitamine.
Tundus, et keegi ei saa palkade külmutamise ettepanekule vastu olla kuid pidin oma üllatuseks eksima. Keskerakond ei toeta palkade külmutamist! Veelgi enam, nad lubavad alustada uuesti ööistungitega, et järgmise aasta eelarve menetlust võimalikult palju takistada. Tundub, et see palkade teema on nii oluline, et Lengi nälgitud kuu ja valitsusliidult palutud toimetuleku piiri tõstmine 1200 kroonini neid tegelikult ei huvita.

Või vihastas kesikuid see, et rahanduskomisjon ei toetanud nende kümneid häälteostmiseks mõeldud valimiseelseid katuserahasid, millised ettepanekud nende poolt laekusid?

Kõige iseloomulikum oli võibolla ettepanek ninasarviku puuri rahastamiseks, mis sisuliselt on kindlasti vajalik aga sümboolselt halenaljakas.

esmaspäev, 8. november 2010

Progresseeruv tulumaks oleks sangpomm majandustõusu jala küljes

Ametiühingute ettepanek kehtestada Eestis astmeline tulumaks, on Eestile kahjulik. Eksperdid on väitnud, et Eesti maksusüsteem vajab muutmist, kuid vastupidises suunas kui ametiühingute poolt pakutu. Ka Keskerakond on progresseeruva tulumaksu seaduse riigikogus algatanud, mille tulemuseks on meie uuele majanduskasvu võimalusele sangpommi külge riputamine.

Eesti tööjõu maksustamine on liiga kõrge ning seda tuleb vähendada, alustades näiteks ülempiiri seadmisest sotsiaalmaksule ja töötukindlustusmakse vähendamisest kriisieelsele ajale. Samuti aitaks noorte töötuse probleemi lahendada sotsiaalmaksu alandamine nendele ettevõtjatele, kes noore inimese tööle võtab.


Progresseeruvale tulumaksule ülemineku mõju Eestile on raske hinnata, kuna sellist sammu pole maailmas ükski riik astunud. Küll on aga kasvav hulk riike läinud üle ühetaolisele tulumaksule, mille tulemustest saab teha järeldusi ka vastupidise sammu kohta.

Kuna ühetaolisele tulumaksule üleminek on kõikides seda teinud riikides toonud kaasa laekumiste suurenemise riigieelarvesse ning kiirendanud võrreldes analoogses olukorras olevate riikidega majanduskasvu, vähendades seega ühtlasi tööpuudust, võib eeldada, et vastupidise sammu astumine tooks kaasa järgnevad tulemused.

1) Laekumised riigieelarvesse maksureformist ei suureneks, on olemas tõsine oht nende vähenemiseks.

2) Maksusüsteemi oluline keerukamaks muutmine kasvatab oluliselt kulusid maksude kogumisele, tekitab suuremaid võimalusi maksupettusteks

3) Vähendab majanduskasvu ning halvendab Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel

4) Halvendab oluliselt investeerimiskliimat

5) Suurendab tööpuudust

6) On töötavatele ja tulu teenivatele inimestele ebaõiglane


1994.aastal Mart Laari valitsuse poolt kehtestatud tulumaks on Eestit hästi teeninud. Sama on toimunud ka teistes sellele üle läinud riikides. Maksusüsteemi progressiivsust on järsult vähendatud ka Põhjala riikides. Eestile edu toonud maksusüsteemist loobumine annaks Eestile olulise tagasilöögi, vähendades inimeste elatustaset ning suurendades ajude väljavoolu Eestist.