kolmapäev, 22. detsember 2010

"Tankistide komisjon" blokeerib Keskerakonna tuleviku

Tänane päev näitas, et Keskerakond on lõhestunud ja seekord tõsiselt. Ühel pool on endised Savisaare siseringi tipp-poliitikud Seppik, Vare, Laanet ja Ratas ning teiselpool "Tankistide komisjoni" sõdurid Sepp, Klandorf ja Reps.

Savisaare skandaal on suuresti põhjustatud sellest, et pea kõik demokraatlikud jõud on välistanud temaga igasuguse koostöö. Tänaseks ka sotsid. See aga tähendab, et riigi tasemel valitsemise juurde ei ole Keskerakonnal enam asja. Kuid mis näoga peavad seda pealt vaatama juba neljandat aastat opositsioonis istuvad Ratas, Varek, Laanet, Simson, Seppik ja teised keskerakondlased, kes ainult ühe mehe piiramatu võimuambitsiooni ning küündimatuse tõttu peavad oma parimad ja viljakamad aastad mööda saatma teda kiites ja pinki nühkides. Tean, et nad on võimekad inimesed, kuid igal kannatusel on ka piirid.

Täna on Keskerakonal võimalus hakata totaalsest isolatsioonist teed välja raiuma. Selleks sammuks on Savisaare taandumine kõikidelt juhtpositsioonidelt. Seda aga ei juhtu. Selle asemel on moodustatud "Tankistide komisjon", kelle ülesandeks on võita Savisaarele aega mobiliseerimaks täisusklikud keskerakondlased võimalikuks kongressiks.

Teiseks võimaluseks on see, et endine Savisaare sisering suudab siiski organiseerida piisavalt demokraatlikult mõtlevaid inimesi ning muutus ellu kutsuda Savisaare mahavõtmisega.

Kummaline on siin tõmmata paralleeli Valgevene valimistega, kuid millegipärast tuleb see pilt silme ette. Soovin Seppikule, Varele, Ratasele ja Laanetile paremat põlve kui nendele viiele opositsiooni presidendikandidaadile, kes Lukashenka käest alandavalt ning haledalt tänaval peksa said.

Savisaare umbusaldamine võib saada keskerakondlaste toetuse

Skandaal Savisaare ümber on suure tõenäosusega alguse saanud Keskerakonnast endast, kuna ka seal on tema tegevus paljudel kopsu üle maksa ajanud. Ja seda tema päris siseringi inimeste seas.

Seepärast on tõenäoline, et IRLi algatatud umbusaldusavaldus Tallinna linnapale ka reaalselt läbi läheb, kuna kõik teised poliitilised jõud suure tõenäosusega seda toetavad. Tegelik õnnestumine sõltub siin aga sotsidest, kui suurt mõju nad tegelikult linnavõimul olles omavad.

Edgari jätkamine Keskerakonna esimehena tundub avalikkusele samuti suure küsimärgina, kuid teades tema senist absoluutse võimu rakendamise stiilis juhtimis, siis Savisaare mahavõtmine ilma tema enda soovita on ebatõenäoline.

Kuid kui Savisaar on eest läinud, puhkeb võimujagamise tüli, mis on eriti iseloomulik autoritaarse juhi kadumise puhul. Viimaseaja näiteks on Rahvaliidu kadumine pärast Villu Reiljani tagasiastumist.

kolmapäev, 15. detsember 2010

Ärme lõhume töötavat riigikaitset

93% inimesi ei saa eksida. Just nii palju inimesi arvab, et noormehed peaksid ajateenistuse läbi tegema, mistõttu ma pidasin seda teemat juba ammu surnuks ja maha maetuks. Ja nüüd, ootamatult, tuleb Reformierakond uuesti välja ideega, et tuleks palgaarmeele üle minna, tuleks hakata lõhkuma riigikaitse hästi töötavat süsteemi, mida toetavad nii rahvas kui ka ülejäänud erakonnad.

Miks palgaarmee on halb ja miks ajateenistusel põhinev reservarmee on meie julgeoleku palju parem tagaja? Ajateenistus võimaldab välja õpetada kümneid tuhandeid reservväelasi, keda on võimalik sõja või tõsise kriisi ajal mobiliseerida riiki kaitsma. Ajateenistus ise on lihtsalt sõduriks õppimise koolitus, pärast seda värskendatakse oskusi reservõppekogunemistel. Rahu ajal reservväelased kaitseväe palgal pole, mis hoiab kokku raha, mida saab kulutada relvadele ja varustusele. Üsna konservatiivselt võib öelda, et reservarmee süsteem võimaldab sõja ajal Eesti jaoks vähemalt kümme korda tugevamat sõjaväge kui palgaarmee.

Alatoidetud vaenlased

Gruusia sõjas saatis Venemaa lahinguväljale 15 000 – 20 000 meest. Kunagi miljoneid mehi sõjaväljal hoida suutnud Suurbritannia sõdib Afganistanis alla
10 000 mehega, sest rohkemaks pole jaksu. USA jaoks oli Iraagis 160 000 mehe hoidmine juba tohutu pingutus, hoolimata superriigi tohututest ressurssidest. Hiigelarmeed on kadunud, see tähendab, et Eesti võime mobiliseerida sõja korral kümneid tuhandeid tugeva motivatsiooniga, hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud mehi on arvestatav heidutus ükskõik kelle vastu.
Meie võimalikul ründajal, kelle nime me ei nimeta, on meie piiride lähedal kümneid tuhandeid sõdureid, kellest enamik on aga kehvalt toidetud ja dedovštšina all kannatavad ajateenijad.

Samas on sel riigil vana impeeriumi aegadest jäänud suur hulk soomustehnikat ja raskerelvastust. Valdav osa sellest on moraalselt vananenud ja tihti ka füüsiliselt kasutuskõlbmatu, ent tagavaraks oleva relvastuse tohutu mass tähendab, et meile ohtlikku relvastust on seal omajagu.

Samal ajal pole saladus, et buumi ajal oli Scoutspataljonis Eestis olemas ja sõdimiseks valmis jalaväelaste arv lähemal sajale kui tuhandele. Seda mõistagi esmaspäevast reedeni töötundidel. Elukutselisi kaitseväelasi endid on muidugi märksa rohkem, ent mereväelased, õhuväelased, staabiohvitserid ja laotöötajad ei lähe tankitõrjeraketiga Milan soomuskolonne peatama.

Kuna kaitseväelase elu pole meelakkumine, siis minu tagasihoidlikul hinnangul lahinguüksustes olevate jalaväelaste arvu suurendamine üle tuhande eeldab praeguse tööpuuduse taseme püsimist lõputult. Kui tööpuudus hakkab vähenema, oleme peagi tagasi seal, kus aastal 2007 ehk kasutuskõlblikku jalaväge ei pruugi olla rohkem kui paarsada meest. Seda olukorras, kus reservarmee võimaldaks mobiliseerida kümneid tuhandeid.

Mõnesaja jalaväelasega pole võimalik Eesti territooriumi kaitsta, sest need vähesed mehed pühitakse kiirelt soomuskolonnide teelt kõrvale. Nii väheste meestega ei suudeta tõenäoliselt isegi Tallinna linna kaitsta, mistõttu vastupanu joon tuleks tõmmata kuhugi kesklinna valitsusasutuste piirkonda. Seal saab siis pidada paar päeva lahinguid, mille lõpuks kaitsjad kangelaslikult maha tapetakse.

Jahvatame vaenlast

Reformierakondlased küll teevad viiteid Rambo-sugustele meestele, kes üksi suudavad tervet armeed võita, ent niisugused sõdurid elavad vaid filmis. Me peame arvestama vajadusega võidelda suure hulga soomustehnikaga, mis pole küll kõige moodsam, ent on siiski tappev. Soomustehnika vastu pole aga veel välja mõeldud kuulipildujasarnaseid relvi, mis võimaldaksid vähestel meestel kerge vaevaga palju masinaid hävitada.
Soomustehnikavastane võitlus, ükskõik kas lihtsalt ühekordsete tankitõrjelaskude või ülimoodsate rakettidega, on paljuski soomustehnika ühekaupa hävitamine. Sõdurite meeskond teeb oma lasu ära ja vahetab positsiooni, et teised soomusmasinad, neid toetav suurtükivägi ja õhuvägi neid hakklihaks ei teeks. Tugevama kolonni vastu polegi ühel meeskonnal tihti üle ühe tankitõrjelasu praktiline teha.

Reservarmee võimaldaks aga üsna kiirelt koondada kümneid tuhandeid mehi. Sel juhul võib paarisajameheline üksus varitseda kolonni, anda selle pihta kiirelt tuld ja hajuda metsa ära, enne kui vaenlane vastata jõuab. Reservarmee võimaldab lihtsalt mobiliseerida nii palju mehi, et mõne kilomeetri kaugusel oleks sama soomuskolonni ootamas teised varitsejad, esialgne üksus tuleks aga ka peatselt tee äärde tagasi uut vaenlaste kolonni jahtima. Nii jahvatatakse vaenlase väed vähehaaval puruks. Vastase soomuskolonne tuleb närida, mitte Eesti riigikaitset.

Reformierakondlased küll üritavad elukutseliste kaitseväelaste vähesusele vastata viitega Kaitseliidule, ent Kaitseliit sõltub oma meeste väljaõppes ajateenistusest, ilma selleta jääb kaitseliitlaste väljaõpe kiduraks.
Ajateenistusel on mõtet siis, kui ajateenijaid valmistatakse tõsimeeli ette selleks, et neid reservist tagasi kutsuda riiki kaitsma, kui selleks vajadus tekib. Teadmine, et seda tehes õpitakse riiki kaitsma, annab ka mudas roomamisele või lumehanges varitsuse harjutamisele teatava väärikuse. Reformierakond tahaks seda väärikust ära võtta, muutes ajateenistuse pikaks tööintervjuuks, et kaitsevägi saaks ajateenijate seast endale mehi valida.

Reformierakond üritab kõigepealt ajateenistusest lusikaga selle tuuma välja koukida, ja kui see tehtud, siis teatatakse, et ajateenistus on oma mõtte minetanud ja tuleb kaotada.

Nende valimiste ajal on vaid IRLil välja käidud rahvuslikke huve kaitsev riigikaitseprogramm. Vaid meie toetame ajateenistuse säilitamist ja kaitsekulutusi 2%tasemel SKTst. Nendele, kes hoolivad riigi kaitsest, peaks see olema kaalukas argument.

esmaspäev, 6. detsember 2010

ERSO saab 5 miljonit lisaraha

Riigikogu rahanduskomisjonis olid täna arutusel viimased parandusettepanekud järgmise aasta riigieelarvesse. ERSO ümber toimuv on jõudnud niikaugele, et asutuse arved on arestitud, palgad välja maksmata ja projektide tulevik tume. Ei ole mõtet rääkidagi avalikust tülist maestro Neeme Järviga. Otsustasime rahanduskomisjonis Reformierakonna ja IRLi ettepanekul eraldada ERSOle 5 miljonit krooni lisaraha tegevustoetusteks. Vast saab see piinlik lugu lõpuks lahenduse.

Samas tuleb mainida ka muid positiivseid samme. Saarte praamiühendus sai 28,3 miljonit krooni lisaraha, et saarte elanike transport neile odavamaks muutuks.

Samuti sai toetuse õiguskantsleri taotlus laste ombutsmani sisseviimiseks ning KOVide kontrolli tõhustamiseks 6 miljoni krooniga. Ja häid ettepanekuid oli veelgi.

Ennen teist lugemist tõstsime toimetuleku piiri 1200 kroonini, kuid siis tegi Keskerakond möllu öö läbi.
Loodan, et seekord opositsioon toetab kolmapäeval järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.

esmaspäev, 15. november 2010

Reformi põhiteema ei ole enam majandus

Reformierakonna täna avalikustatud majandus- ja rahandusprogrammis ei ole midagi üllatavat. Head vanad lubadused, mis viimase nelja aasta jooksul on jäänud täitmata. Kui varem oli majandus- ja rahanduspoliitika reformierakonna trump, siis Kallase lahkumise järel on see teema järjest tahaplaanile vajumas ja nendel valimistel langenud Reformierakonna tähelepanu keskmest.

Samas tuletaks meelde, et töötukindlustus makse on täna tõstetud 4,2%! Praegu hakkab riik kriisist väljuma ning selle maksu alandamine ei pea ootama valimisi vaid saab teha ka enne. Juhiks oma partnerite tähelepanu sellele, et töötukindlustusmaksu tõstmine nii kõrgele tasemele on nullinud Reformierakonna põhilise valimislubaduse - tulumaksu alandamise. Täna on Eesti tööjõu maksustamise tase liiga kõrge, et olla konkurentsivõimaline. Seetõttu tuleks seda kiiremas korras langemata hakata ja siin on Reformierakonnale juba täna valituses parnter olemas.

Mis on aga saanud sotsiaalmaksu ülempiiri seadmisega? See on teema, mida viimase kahe aasta jooksul oleme pidevalt kuulnud ja ka selles küsimuses ei ole IRLil erimeelsusi, teeme ära!

Võibolla lisaks ühe teema, mida oleks tahtnud Reformierakonna valimislubadustes näha. Kuna noorte töötuse probleem on meil kõige tõsisem, siis tuleks nendele tööandjatele rakendada näiteks kaheaastast sotsiaalmaksu vabastust või alandust, kes noore inimese jaoks töökoha loob.

Kokkuvõteks tuleb öelda, et kui Reformierakonna programmist saaks tehtud töötukindlustusmakse alandamine kriisieelsele ajale, oleks ka juba kõva sõna. Selleks on meie toetus olemas.

reede, 12. november 2010

Priimägi aidaku Keskerakonda

Vaadates eile õhtul „Kolmeraudse“ saatest Keskerakonna imagoloogi Linnar Priimäe rünnakut IRLi vastu tekkis mul tunne, et Keskerakond on IRLi ja meie 60 000 vastust toonud küsitluse pärast lihtsalt kade

Olen tegelikult Priimäe isiklikuks läinud rünnaku üle rõõmus, sest see näitab, et IRL on õigel teel. Oleme hakanud inimestega suhtlema, neid kuulama ning see näib Keskerakonnas ebakindlust tekitavat.

Nende kampaania on üles ehitatud isiklikele rünnakutele ning konfliktile, IRL otsib aga lahendusi probleemidele, mis inimestele tegelikult muret teevad – tööpuudus, hinnatõusud, hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Seda oli näha ka hiljutisel arutelul tasuta kõrghariduse kohta, kus Keskerakond ajas ümmargust juttu ega toetanud üleminekut tasuta kõrgharidusele.

Ka otsustas Riigikogu rahanduskomisjoni sellel nädalal külmutada presidendi, Riigikogu liikmete, ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike palgad, mida toetasid kõik erakonnad peale Keskerakonna. Tundub, et nad on pea kaotanud.

Keskerakonnal pole valitsuse moodustamiseks partnereid. Nad võivad loota küll sotsidele, kuid on näha, et ka kahekesi saab neil olema raske enamust saavutada. Peaministri koht jääb nii või teisiti Savisaarele taas unistuseks, pole imestada, et Keskerakond närviline on.

Progresseeruva tulumaksu mantra kordamine tähendab Keskerakonnale aga kaotust. Eelmises valimisdebatis tehti see Keskerakonnale päris hästi selgeks. Ja kui vaadata uuringutes Keskerakonna püsivalijaid, siis astmelise tulumaksu teema pakub huvi vaid 3% nende valijatest.

Ma pole Primäele tema vihapurske pärast vihane, soovitan tal imagoloogina näha rohkem vaeva Keskerakonna nõustamisega, sest seda on neil hädasti vaja. Tegelikult saame me hästi läbi.

kolmapäev, 10. november 2010

Fakt: Keskerakonna esidajad ei toetanud rahanduskomisjonis palkade külmutamist

Kadri Simson on andnud välja pressiteate, nagu oleks Keskerakond eilsel rahanduskomisjoni istungil toetanud ettepanekut riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise kohta. Komisjoni protokoll näitab kahjuks midagi muud.

Eilsel rahanduskomisjoni istungil sai riigikogu liikmete, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamise otsus 9 poolthäält 12st. Otsust toetasid IRLi, Reformierakonna, roheliste ja sotside esindajad. Keskerakonnal on seal kolm esindajat ja nemad külmutamise otsust ei toetanud.

See, et Keskerakond on olnud vastu riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kärpimisele, ei ole loomulikult mingi uudis. Kadri Simson ei peaks oma vaateid selles küsimuses eitama ja oma käitumist rahanduskomisjonis varjama.

teisipäev, 9. november 2010

Kesikud blokivad eelarve oma palgatõusu saavutamiseks?

Riigikogu rahanduskomisjon saatis täna teiselel lugemisele 2011. aasta riigieelarve ja vaatas läbi 124 laekunud parandusettepanekut. Nagu koalitsioonis otsustatud, sai toetuse ettepanek kehtestada toiemetuleku piiriks 1200 krooni. Selle poolt olid kõik erakonnad ja tundub, et see jääb ka ainukeseks konsensuslikuks otsuseks selle eelarve menetluses.

Sellepeale on Keskerakond teatanud, et blokeerib eelarve vastuvõtmise ööistungitega!

Võibolla on põhjuseks otsus külmutada jätkuvalt presidendi, riigikogu liikmete ja tsiste kõrgete riigiametnike palgad, mis kehtiva seaduse järgi oleks mõnel juhul alates märtsist palku tõstnud pea 30%. Ajal, kui paljud on töötud ning palgad on vähenenud üle 20%, oleks sellise palgatõusu vastuvõtmine inimestele näkku sülitamine.
Tundus, et keegi ei saa palkade külmutamise ettepanekule vastu olla kuid pidin oma üllatuseks eksima. Keskerakond ei toeta palkade külmutamist! Veelgi enam, nad lubavad alustada uuesti ööistungitega, et järgmise aasta eelarve menetlust võimalikult palju takistada. Tundub, et see palkade teema on nii oluline, et Lengi nälgitud kuu ja valitsusliidult palutud toimetuleku piiri tõstmine 1200 kroonini neid tegelikult ei huvita.

Või vihastas kesikuid see, et rahanduskomisjon ei toetanud nende kümneid häälteostmiseks mõeldud valimiseelseid katuserahasid, millised ettepanekud nende poolt laekusid?

Kõige iseloomulikum oli võibolla ettepanek ninasarviku puuri rahastamiseks, mis sisuliselt on kindlasti vajalik aga sümboolselt halenaljakas.

esmaspäev, 8. november 2010

Progresseeruv tulumaks oleks sangpomm majandustõusu jala küljes

Ametiühingute ettepanek kehtestada Eestis astmeline tulumaks, on Eestile kahjulik. Eksperdid on väitnud, et Eesti maksusüsteem vajab muutmist, kuid vastupidises suunas kui ametiühingute poolt pakutu. Ka Keskerakond on progresseeruva tulumaksu seaduse riigikogus algatanud, mille tulemuseks on meie uuele majanduskasvu võimalusele sangpommi külge riputamine.

Eesti tööjõu maksustamine on liiga kõrge ning seda tuleb vähendada, alustades näiteks ülempiiri seadmisest sotsiaalmaksule ja töötukindlustusmakse vähendamisest kriisieelsele ajale. Samuti aitaks noorte töötuse probleemi lahendada sotsiaalmaksu alandamine nendele ettevõtjatele, kes noore inimese tööle võtab.


Progresseeruvale tulumaksule ülemineku mõju Eestile on raske hinnata, kuna sellist sammu pole maailmas ükski riik astunud. Küll on aga kasvav hulk riike läinud üle ühetaolisele tulumaksule, mille tulemustest saab teha järeldusi ka vastupidise sammu kohta.

Kuna ühetaolisele tulumaksule üleminek on kõikides seda teinud riikides toonud kaasa laekumiste suurenemise riigieelarvesse ning kiirendanud võrreldes analoogses olukorras olevate riikidega majanduskasvu, vähendades seega ühtlasi tööpuudust, võib eeldada, et vastupidise sammu astumine tooks kaasa järgnevad tulemused.

1) Laekumised riigieelarvesse maksureformist ei suureneks, on olemas tõsine oht nende vähenemiseks.

2) Maksusüsteemi oluline keerukamaks muutmine kasvatab oluliselt kulusid maksude kogumisele, tekitab suuremaid võimalusi maksupettusteks

3) Vähendab majanduskasvu ning halvendab Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel

4) Halvendab oluliselt investeerimiskliimat

5) Suurendab tööpuudust

6) On töötavatele ja tulu teenivatele inimestele ebaõiglane


1994.aastal Mart Laari valitsuse poolt kehtestatud tulumaks on Eestit hästi teeninud. Sama on toimunud ka teistes sellele üle läinud riikides. Maksusüsteemi progressiivsust on järsult vähendatud ka Põhjala riikides. Eestile edu toonud maksusüsteemist loobumine annaks Eestile olulise tagasilöögi, vähendades inimeste elatustaset ning suurendades ajude väljavoolu Eestist.

pühapäev, 19. september 2010

Muulil tuleb hakata harjuma, et poliitikud räägivad inimestega otse

Tundub, et Kalle Muuli viha peamiseks ajendiks on IRLi olemasolu ja meie poliitika, mitte praegu käiv küsitlus või vorm, milles me valijate poole pöördume.

Täna toimuvad Rootsis parlamendivalimised, kus otsesuhtlus valijatega ja nendelt oma ideedele tagasiside küsimine on loomulikum kui igal hommikul ilmuvad ajalehed.

Kalle Muuli, kes nimetab ennast osalusdemokraatia eest seisjaks, nimetab aga inimeste kuulamist ja küsitlust "madalale langemiseks" ning otsesuhtlust valijatega hoopis nende tüütamiseks. See näitab, et teda vihastab ühtmoodi nii
poliitikute võõrandumine rahvast kui ka konkreetsed sammud selle võõrandumise vähendamiseks. Õigemini on tema viha põhjused ilmselt hoopis mujal.

Kordan:

1. IRLi üleriigilise küsitluse ja tuhandete silmast-silma
kuulamiskohtumiste sihiks on saada inimestelt ideid oma
valitsemisprogrammi. Kõige olulisemad on avatud küsimused peamise
probleemi ja ärategemist vajava idee kohta, mida nimetada suunatuteks
on selge vale.

2. IRL usub üheselt otsesuhtlusse valijatega. IRL peab tähtsaks enne
inimesi kuulata ja alles siis ise rääkida ning lubada.

3. IRLii küsitlusele vastajad võivad soovi korral valida endale
erakonna meene, kuid sellest võib ka loobuda. Samuti on inimese enda
valik, kas ta soovib meile oma isikuandmeid anda või mitte. Ei meened
ega isikuandmed pole küsitluse eesmärk.

Ja lõpetuseks - IRL kavatseb poliitikale veidi teist moodi läheneda,
nagu Muuli arvab. Meie leiame, et inimeste arvamust peab küsima ning
seda ka arvestama. Meie kavatseme inimestega rääkida. NIi et Muuli
võiks sellega juba ette harjuma hakata.

esmaspäev, 6. september 2010

1000 krooni Edgarile

Tallinna linna erakorraline kiirustamine oma järgmise aasta eelarvega tekitab hämmingut. Kiirustamine on nii suur, et isegi avalikkusele on ilmnenud, kuidas tegelikult oma koalitsioonipartnerit sotsiaaldemokraate koheldakse. Isegi nemad ei tea, mis tegelikult eelarves kirjas on. Kuna eelarve on ette valmistanud linnavalitsus, siis tekib õigustatud küsimus, kas sotside esimees Jüri Pihl on ikka abilinnapea?

Tegelik olukord seisneb selles, et Savisaar ei julge oma ebakindlale partnerile avaldada, kui kehva seisu on linn majanduslikult viidud ja kui suuri rahasid järgmise aasta eelarvest keskerakonna riigikogu valimiste kampaaniaks plaanitakse.

Ja kõigele paneb krooni see, et kulude kokkutõmbamisse asemel eelistab Keskerakond vajamineva raha võtta linnarahva taskust. 250 miljonit krooni müügimaksu raha teeb 1000 krooni iga Tallinna maksumaksja taskust. Kuna riigikogus on müügimaksu kaotamise eelnõu läbinud juba esimese lugemise, siis proovib Savisaar Riigikogu üle kavaldada.

Nimelt näeb seadus täna ette selle, et kui riik kohaliku omavalitsuse tulubaasi pärast eelarve vastuvõtmist vähendab, on KOVil õigus taotleda selle osa kompenseerimist.

Sisuliselt peaks kõik eesti maksumaksjad oma taskust kinni maksma Tallinna müügimaksu. Kui õiguslik analüüs näitab, et riik peaks Tallinnale müügimaksu kompenseerima, siis võtab riigikogu suure tõenäosusega müügimaksu kaotamise otsuse vastu, kuid jõustab selle alles 2011. aastast.

Minu siirad vabandused tallinnlaste ees, et riik ei saa selle kemplemisega kaasa minna. Järgmise aasta jooksul tuleb teil maksta 1000 krooni sisuliselt Savisaare kassasse. Ja maksma peavad ka need pensionärid, kellele aasta alguses raha jagatakse, teie peate selle raha tagasi maksma.

kolmapäev, 24. märts 2010

Kus tegi Lenk öösel tulevikku?

Tänane Riigikogu ööistung on siis läbi, jätkub päeval kell 14. Halb maik jäi suhu, kuna opositsioon ei võtnud ise ka seda arutelu tõsiselt.

Enamus muudatusettepanekuid olid sisutühjad või isegi naeruväärsed. Aga veelgi magedam oli see, et kui koalitsiooni poolt oli kohal kogu aeg 51 saadikut, siis opositsiooni kohalolek langes ühe saadikuni.

Praegu on piinlik vaadata Keskerakonna kelkimist, eriti nende saadikute poolt, kes öö otsa kodus magusat und magasid. On selge, et nad ei võta ka ise oma võitlust tõsiselt.

Õhtulehes räägib Lenk, kuidas ta teeb öösel tulevikku. Huvitav oleks teada, kus Lenk seda tulevikku täna öösel tegi?

kolmapäev, 3. märts 2010

Rahvaliidu piinlik lahkumisetendus

Rahvaliidu heitlusi olemise ja mitteolemise vahel on tulnud meil juba mõnda aega jälgida, kuid see protsess hakkab juba liiga piinlikuks muutuma.

Viimased uudised, nagu oleks IRL esitanud Rahvaliidule mingi "noodi" nende aseesimehe kohta, on sellest valdkonnast. Jah, vastab tõele, et IRLi Suurkogul soovisid mõlemad Rahvaliidu aseesimehed sõna võtta, kuid kuna viisakas komme on see, et igast erakonnast on ikka üks tervitaja, siis seekord esines sõnavõtuga Anto Liivat.

Kunagi maarahva huvide eest väärikalt seisnud erakonnal soovitan oma must pesu koduseinte vahel pesta ja teisi erakondi siia mitte segada. See, et erakonna esimeheks pürgiv Tšižikov välja visati, on Rahvaliidu praeguste juhtide asi. Ei ole minu asi arvata, kas seda tehti hirmust, et Tšižikovist võikski erakonna esimees saada või milleg muu pärast - IRL ei soovi osaleda Rahvaliidu lahkmisetendusel.

Tervitustega USAst, Iowa osariigist, kus Rahvaliidul võiks täna olla suurem toetus kui Eestis, kuna siin toodetakse suur osa geneetiliselt muundatud maisist ja muudest põllumajandustoodetest.

teisipäev, 2. veebruar 2010

Hea, et Reformierakond on Laari maksulangetamise kavaga nõus

On hea meel Reformierakonna peasekretär Kristen Michali kommentaaride üle Mart Laari poolt IRL suurkogul tehtud ettepanekutele. Avaldan tunnustust Reformierakonna suhtumisele, et ühine arusaam nii maksukoormuse langetamise kui tööpuuduse kasvu peatamise suhtes on tõesti mõlemal erakonnal olemas. Pole tõesti tähtis võistelda selles, kumb koalitsioonierakond on suurem maksulangetaja või kiirem tööpuuduse vähendaja. Kui soovime midagi saavutada, saab seda teha koostöös. See töö pole kindlasti kerge, kuid usun, et ühiselt pingutades saame tööpuuduse kasvule piiri panna. Kindlasti tuleb ette ka eriarvamusi ja vaidlusi, kuid nii nagu kogemus näitab, jõuame kokkuvõttes ikkagi kindlate otsusteni, mis Eestit edasi viivad. Just sellist suhtumist me Reformierakonnalt ootame, mistõttu mõningad rahandusministri kommentaarid olid mulle üllatuseks. Kuid nüüdseks on need unustatud ning lähme nüüd täie hooga edasi.

neljapäev, 28. jaanuar 2010

Tänud politseile!

Meil on ikka väga tore politsei, päris otseses mõttes. Üleeile öösel kell pool neli helises mu abikaasa telefon ja väga heas eesti keeles väikese vene aktsendiga politseinik teatas, et Anna-Greta auto juures, mis oli linnas ühe tuttava kasutuses, on midagi imelikku toimumas. Ratta poldid on lahti keeratud ja telliskivid valmis veetud. Politseile tundus, et valmistati ette rataste vargust. Kuni me oma sõbra telefonitsi kätte saime, mis võttis üle poole tunni, pidas politsei autol silma peal. Vot sellised mehed! Tänud!

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Reformierakond on loobumas 500 töökohast

Homme läheb jälle edasi jant elektrituru seadusega, mille lugemise parlamendis on Reformierakond pidurdanud. Põhjused on kummalised - näiteks nõuab Reformierakond elektrituru seadusesse tehtud muudatusettepanekus, et biomassi, ehk siis puitu, ei tohiks enam Eesti Energia kateldesse saata.

Ootamatu on see ettepanek seetõttu, et alles eelmisel aastal valitsuse, eelkõige keskkonnaminister Tamkivi heakskiidul, selle võimaluse Eesti Energiale tekitasime.

Üheks eesmärgiks oli töökohtade loomine, ajal, mil Eesti inimeste kõige suurem mure on tööpuudus.

Riigimetsa Majandamise Keskus juba teatas (Puidukasutus elektritootmises on loonud kuni 500 töökohta, BNS 21. jaanuar), et Reformierakonna muudatusettepanek kaotaks 500 töökohta. Reformierakonnal ei ole enam küll võimalik töökohtade loomisest rääkida, millest iseensesest on kahju, kuna uued töökohad peaksid olema selle valitsuse eesmärk.