Praxise avalikustatud uuringust "Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs" selgus, et kuigi üksikvanemaga elavad lapsed on kõige suuremas vaesusriskis, ei näe selle aasta riigieelarve nende jaoks ette täiendavat toetust.

Andsin eelmise aasta lõpus Riigikogule IRLi fraktsiooni nimel üle eelnõu, millega tehakse valitsusele ülesandeks luua riiklik elatisabi fond. See otsus ootab Riigikogu hääletust lähinädalatel ja ma loodan, et see saab ka vastu võetud, kuna lisaks IRLile on nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond seda toetanud. Ainukene poliitiline jõud, kes on elatisabi fondile seni vastu seisnud, on Reformierakond, kuid ka nende ridades on saadikuid, kes seda toetavad.

Riikliku elatisabi fondi eesmärgiks on garanteerida lastele igakuine elatisraha laekumine, kuid samas nõuda see elatisraha maksmisest kõrvale hoidvalt isikult sisse.

Eesti riigi üks olulisemaid suundi peab olema igale lapsele väärika elu tagamine. Paraku elavad paljud lapsed Eestis majanduslikult raskes olukorras -  statistika järgi on kõige raskemas seisus üksikvanemaga perekonnad, mida kinnitab ka Praxise uuring.

Eestis elab aga iga neljas laps üksikvanema perekonnas. Majandusraskuste tõttu on nende arenguvõimalused piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest. Numbrid räägivad enda eest – 2012. aasta andmete põhjal on 63% vaesuses elavatest lastest just üksikvanemate lapsed.

Praxis teeb ettepaneku tõsta toimetulekutoetust. Samas on üksinda last kasvatavate vanemate perekondade üheks suurimaks probleemiks see, et elatisraha maksma kohustatud vanem hoiab sellest kõrvale. Riikliku elatisabi fondi loomine lahendaks selle probleemi.

Lisaks majanduslikule olukorrale leevendaks see ka perevägivallaga seonduvaid probleeme. Elatisraha maksmisega manipuleerimine on üks põhjustest, miks naised ei julge lahkuda vägivaldsete meeste juurest. On hirm, et laste isa ei hakka neile maksma elatisraha ja laste üksinda kasvatamine käib üle jõu. Nõnda kannatatakse elu vägivaldse mehe juures aastaid.

Praegune viis elatisraha saamiseks on pikk ja keeruline ning kogu selles protsessis kannatavad eelkõige lapsed. Üksinda last kasvataval vanemal on võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning elatisraha reaalne kättesaamine võib olenemata kohtuotsusest olla võimatu. Raha kättesaamine on jäetud last kasvatava vanema õlule, kes niigi peab tegelema argipäevaste toimingutega. Teine võimalus on kaasata kohtutäitur, kes peaks tagama elatisraha väljamaksmise, kuid praktikas ei taga ka see raha väljamaksmist.

Elatisabi fondi põhimõte on selles, et last kasvatavad üksikvanemad ei peaks tegelema raha väljanõudmisega – sellega tegeleb fond. Riiklik elatisabi fond maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja igakuise elatisraha ning samas nõuab juba ise selle sisse elatise maksmisest kõrvale hoidvalt vanemalt.

Isamaa ja Res Publica Liit on teinud tõsised sammud, et luua 2016. aasta 1. jaanuariks riiklik elatisabi fond, mis tagab lapsele määratud elatismaksete õigeaegse igakuise laekumise.  Eelnõu on võimalik vastu võtta veel sellel Riigikogu koosseisul.