Praxise avalikustatud uuringust "Peredele mõeldud
toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs" selgus, et
kuigi üksikvanemaga elavad lapsed on kõige suuremas vaesusriskis, ei näe selle
aasta riigieelarve nende jaoks ette täiendavat toetust.
Andsin eelmise aasta lõpus Riigikogule IRLi fraktsiooni
nimel üle eelnõu, millega tehakse valitsusele ülesandeks luua riiklik elatisabi
fond. See otsus ootab Riigikogu hääletust lähinädalatel ja ma loodan, et see
saab ka vastu võetud, kuna lisaks IRLile on nii sotsiaaldemokraadid kui ka
Keskerakond seda toetanud. Ainukene poliitiline jõud, kes on elatisabi fondile
seni vastu seisnud, on Reformierakond, kuid ka nende ridades on saadikuid, kes
seda toetavad.
Riikliku elatisabi fondi eesmärgiks on garanteerida lastele
igakuine elatisraha laekumine, kuid samas nõuda see elatisraha maksmisest
kõrvale hoidvalt isikult sisse.
Eesti riigi üks olulisemaid suundi peab olema igale lapsele
väärika elu tagamine. Paraku elavad paljud lapsed Eestis majanduslikult raskes
olukorras - statistika järgi on kõige
raskemas seisus üksikvanemaga perekonnad, mida kinnitab ka Praxise uuring.
Eestis elab aga iga neljas laps üksikvanema perekonnas.
Majandusraskuste tõttu on nende arenguvõimalused piiratud ja nad moodustavad
märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest. Numbrid räägivad enda
eest – 2012. aasta andmete põhjal on 63% vaesuses elavatest lastest just
üksikvanemate lapsed.
Praxis teeb ettepaneku tõsta toimetulekutoetust. Samas on
üksinda last kasvatavate vanemate perekondade üheks suurimaks probleemiks see,
et elatisraha maksma kohustatud vanem hoiab sellest kõrvale. Riikliku elatisabi
fondi loomine lahendaks selle probleemi.
Lisaks majanduslikule olukorrale leevendaks see ka
perevägivallaga seonduvaid probleeme. Elatisraha maksmisega manipuleerimine on
üks põhjustest, miks naised ei julge lahkuda vägivaldsete meeste juurest. On
hirm, et laste isa ei hakka neile maksma elatisraha ja laste üksinda
kasvatamine käib üle jõu. Nõnda kannatatakse elu vägivaldse mehe juures
aastaid.
Praegune viis elatisraha saamiseks on pikk ja keeruline ning
kogu selles protsessis kannatavad eelkõige lapsed. Üksinda last kasvataval
vanemal on võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning
elatisraha reaalne kättesaamine võib olenemata kohtuotsusest olla võimatu. Raha
kättesaamine on jäetud last kasvatava vanema õlule, kes niigi peab tegelema
argipäevaste toimingutega. Teine võimalus on kaasata kohtutäitur, kes peaks
tagama elatisraha väljamaksmise, kuid praktikas ei taga ka see raha
väljamaksmist.
Elatisabi fondi põhimõte on selles, et last kasvatavad
üksikvanemad ei peaks tegelema raha väljanõudmisega – sellega tegeleb fond.
Riiklik elatisabi fond maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja igakuise
elatisraha ning samas nõuab juba ise selle sisse elatise maksmisest kõrvale
hoidvalt vanemalt.
Isamaa ja Res Publica Liit on teinud tõsised sammud, et luua 2016. aasta 1. jaanuariks riiklik elatisabi fond, mis tagab lapsele määratud elatismaksete õigeaegse igakuise laekumise. Eelnõu on võimalik vastu võtta veel sellel Riigikogu koosseisul.
Isamaa ja Res Publica Liit on teinud tõsised sammud, et luua 2016. aasta 1. jaanuariks riiklik elatisabi fond, mis tagab lapsele määratud elatismaksete õigeaegse igakuise laekumise. Eelnõu on võimalik vastu võtta veel sellel Riigikogu koosseisul.
Tutvu Praxise uuringu tulemustega.
1 kommentaar:
Tänan, et olete selle teema enda südameasjaks võtnud. Pealkirjas on siiski põhimõtteline viga: üksikvanemad ei vaja abi, nad on täiskasvanud inimesed ja enamjaolt saavad end ise aidata. Abi vajavad lapsed, kellel puudub ülalpidaja/puuduvad ülalpidajad. Lapse seisukohalt pole vahet, kas vanem ei täida ülalpidamiskohustust selle tõttu, et ta on töötu, on lihtsalt allakäinud ja endagagi toimetulematu inimene, on surnud, on teadmata kadunud, on üldse teadmata ega ole tuvastatav. Lapsel lihtsalt puudub ülalpidaja ja laps ei saa end ise ülal pidada. Kui ilma naistele kindlustunnet andmata soodustame kolmandate laste sündi, tähendab see lihtsalt seda, et varsti on praegusest rohkem kolme lapsega üksikemasid. Sest isad jalutavad ikka minema, vallaslapsi sünnib ikka. Kindlustunne on see, et kui ma jään lapsega üksi, on mu lapsele tagatud mingigi tugi selleks ajaks, kui olen majanduslikult haavatav: tugi töötuse korral, tugi lapse väikelapseeas, tugi üksikvanemana. Praegune süsteem aga... oh... Minu arust tuleb täiel määral üle võtta Soome elatisabi süsteem (riigi tagatud miinimumelatis lahutatud vanema lapsele, üksi lapse lapsendanud isikule, vallaslapsele).
Postita kommentaar